Kiuri sünnipäev

Kiur-poiss sai 1-aastaseks ja sõbrad olid hoos! Mina testisin oma uut 105mm objektiivi. Võib vist öelda, et teeb sama hästi portreed kui makrotööd. Kuna olin sellel sünnipäeval külaline, mitte fotograaf, siis kõik nähtav on puhtalt jälgimise tulemus. Siin ei ole mitte ühtegi sätitud ega poseeritud pilti. Tänud, rahvas, et mu klõpsimise ära kannatasite! Olgu see julgustuseks neile, kes fotograafile poseerimist pelgavad ja sellepärast perepiltide tegemist edasi lükkavad. Pilte saab teha ka nii, et keegi teid kordagi kättpidi paika ei vea ega palu kaamerasse naeratada. Leidke endale meelepärane tegevus ja kutsuge fotograaf jälgima, kuidas te lustite!

Igatahes andis mu uue objektiivi võimekus mulle tunde, et mängutoad ei olegi saatanast ja seal on täiesti võimalik pilti teha. Ah et miks saatanast? Nuh, need on tavaliselt maailma kõige värvikirevamad kohad, mille seinad on täis äärmuslikku kitši ja kõik muud nurgad vikerkaarevärvilist plastikust kila-kola. Lastel on seal küll lõbus, aga keegi ei jaksa pärast neid pilte vaadata, kust kõik see krempel vastu vaatab. Aga kui keskenduda portreedele ja ava piisavalt lahti keerata, muutuvad häirivad detalid tagaplaanil uduseks ja riivavad silma palju vähem. Selles suhtes oleks veel valgusjõulisem objektiiv veelgi parem, aga kõike head ei saa ühekorraga.

Kui fotokas kaasas on, siis ma ei oska olla normaalne külaline. 3-tunnisest üritusest tekkis mul galeriisse üle 100 töödeldud pildi, mille hulgast osalejad said endale meelepärased välja valida. Ise sain totaalselt positiivse energialaengu, mida rõõmuga nüüd ka jagan.

_DSC3211-Edit copy_DSC3142_DSC3193-Edit copy_DSC3268 copy_DSC3259 copy_DSC3129 copy_DSC3128 copyemalapsmehed2_DSC3172 copyemad2uauuu2_DSC3313-Edit copy

Minu Eesti Minutid

Mõtlesin, et panen pidulikud Eesti Minutid ka blogisse tuleviku tarvis tallele. Meil oli selline tavaline tore talvepäev, mille muutis eriliseks fakt, et olime Tartus ja Hannes nägi üle paari kuu oma kaugemal elavaid vanavanemaid. eesti_minut1 Selle vanaisaga kelgutamise pildi tegime nagu kord ja kohus õigel ajal kl 13 ja 13.01 vahel ja saatsime siis ka muuseumile. Ülejäänu on lihtsalt tore meenutus ja ruumitäide :) Vanaemale meeldis kõige rohkem lumememmega rammu katsumise pilt ja minule harv võimalus ise koos lapsega pildi peal olla. Igaühele midagi.

eesti_minut2_DSC1914 copy_DSC1804 copy_DSC2068 copy

MOO² = moosekant + moonid

Fotograafide puhul ei tea iial, mis nad järgmiseks oma pildipangast välja kaevavad. On see mõni suvine pulm või sügisene tass kuuma kakaod lehekuhjas. Mina avastasin ehmatusega, et ei ole üles pannud pea ühtki oma eelmise aasta fotosessiooni laste ja peredega. Nüüd hakkan tasapisi seda viga parandama, kui mahti saan. Põhjus lihtne, kuni tänavu sügiseni vaevlesin identiteedikriisis, kuna alustasin ju toidublogiga. Sinna aga suur hulk titepilte lihtsalt ei passinud. Hiljem läks meelest ära. Nüüd aga hakkavad lastega pered mind vaikselt üles leidma ja kena oleks neile ju näidata, et pole päris esimesed ohvrid minu kaamera ees. Nii et sõbrad, palun vabandust, et peate mõnd pilti mitu korda vaatama :)

Hannes 2 a. 3 kuud (Pildistatud 1. juuli 2012)

H2DSC_8974 copymoo2auto2sammal2DSC_8882DSC_8864 copytegevus2DSC_8867 copy2DSC_8913 copy

Puhkan ja mängin!

DSC_0224 copy Nii vahva on kaamerat kaasa pakkides mälukaardilt eelmise reisi pilte avastada. Seda muidugi vaid juhul, kui on mitu kaamerat ja kaarti. Siin on sissejuhatuseks siis Hispaania kuldsed rannad.

Head uut ja tagasivaade aastale 2012

_DSC0557 copy_tekstMa ei ole varem eriti hoolas kokkuvõtete tegija ega sihtide seadja olnud. Sain selle idee teisi blogisid lugedes ja mul on hea meel, et see tagasivaade tehtud sai. Endal on mõnus meenutada, mis oli läinud aastas head ja olulist.

Liiati veel, kuna aasta on alanud veidi tühja tundega. Mõte kipub juba eksistentsiaalsetele radadele ja see on kindel märk, et pühad on olnud liiga pikad ja tükk aega ei ole saanud tööd teha :) Kavatsesin ühtlasi lõpetuseks kirjutada ka sellest, mida ma alanud aastast ootan, aga kõik laused, mis ma kirja panin, laulsid sama refrääni: töö, töö, töö. Mis parata, ma armastan oma tööd.

On ainult üks asi, mis sellega konkureerib ja valiku hetkel esikohale asetub - see on minu pere. Möödunud aasta saavutuste eest pean tänama neid: oma meest ja poega. Liiga sageli, nagu praegugi, istun ma näoga ekraani ja seljaga nende poole. Pole lihtne, kui üks küpses eas koduperenaine töösse armub :) Kummardan maani ka oma ämma-äia ees, kes on meie vankumatu tugiüksus kõikidel rasketel hetkedel ja kelle juurde minu pisipõnn alati rõõmuga läheb. 2012_talv_web

TALV

Läinud aasta algas Austria lumistel nõlvadel ning koju jõudes oli kindlasti tarvis ära teha austerlaste rahvulslik magusroog Kaisershmarrn. Loodus oli lume all lookas ka läinud talvel. Jõuludeks kinkisin endale Wacomi digilaua ja pliiatsi, mida fototöötlusele lisaks on vahva kasutada ka joonistamiseks. Pidasin plaani veidi rohkem ka illustratsiooniga tegelda, kuid ajanappusel jäi see mannal kelgutajate pilt aasta ainsaks taieseks. Idee on aga endiselt jõus. See on just sedasorti plaan, mida rahulikult võib aastast aastasse kuni pensionipõlveni edasi lükata :) Esimest korda elus käisin öösel kaameraga õues - ja veel sellise käreda külmaga. Elamus oli võimas ja tulemust on veel ka täna hea meel vaadata. Õnneks oli mahti jäädvustada ka teisi enda kõrval, näiteks koer Baruto kasukakeerutamist. Käisime toidublogijatega Soomemaad avastamas. Millegipärast satun üle lahe alati siis, kui on jube vastik ilm :) Kõik muu oli seevastu põnev ja maitsev. Aasta alguses võtsin ette Oma Maitse lastetoitude rubriigi SuPraMag. Lisaks retseptidele püüdsin loovalt läheneda ka visuaalsele poolele. See sundis kokkamise kõrvalt ka joonistama ja meisterdama - mõlemad on mulle ülimalt meeltmööda. Sammhaaval sai selgemaks, et just visuaalne külg paelub mind selle töö juures kõige enam. Tuleb tunnistada, et kui pead ise kõik otsast lõpuni valmis tegema ja üles pildistama, siis on su põhiline mure, et kõik näeks hea välja. Peale pildistamist külmaks läinud toitu ei naudi keegi. Kokkamine on vahva ja loominguline tegevus, aga siis tuleb see toit ka kohe ära süüa, mitte sellega enam veiderdada! Läinud aasta alguse emotsionaalselt enim laetud postitus oli kindlasti see härmas aknaklaas. Tegelikult olen ikka veel jube rahul ka mõne interjööripildiga, mille tegin ühele kohalikule külalistemajale. Valguse mõttes on talv alati kõige raskem aeg. Mida aasta edasi, seda kärsitumalt ootan, et päevad vähehaaval pikemaks muutuksid.

2012_kevad_web KEVAD

Kevadel pildistasin raudselt kõige rohkem muffineid ja sparglit. Tänu ühele Oma Maitse loole õppisin kookide martsipaniga katmist ja kaunistamist. Tegin hulgaliselt lilli ja liblikaid ning elu esimese martsipanikattega tordi. Ah jaa - maapähklivõid proovisin ka elus esimest korda. Maitses. Käisin Martin Vuksi juhendataval stuudiofoto koolitusel ja puutusin esimest korda elus kokku valgusmaalinguga, mida sai testitud apelsinide ja riisi peal. Samuti võtsin esmakordselt ette beebiootuse pildistamise. Kaks kuud mässasin ROCCA kliendiajakirja kokkupanemise ja fotodega: tellisin, korraldasin ja pildistasin ise nii palju kui suutsin. Sain teada, mis tunne on, statiiv ja fotokott üle õla, mööda toidukohti käia. Kodus pildistasin kreemipurke ja šampoonipudeleid. Suurim väljakutse toiduvallas oli valmistada ja pildile seada koolilõpulaua toidud ja lauakate Oma Maitsele - vidinad-pudinad, nõud ja 6-7 rooga. Kõik laual koos ja pärast veel eraldi piltidel. Õnneks tuli kohe pärast lapse 2 aasta sünnipäev, milleks ükski pingutus ei ole ju liiga suur :) Et üks foto sellest seeriast valiti ka ajakirja kaanele, oli kirsiks tordil. Tõsi küll, originaalis oli pildi servadel liiga vähe vaba ruumi ja need siniste lehvidega marjašarlotid tuli mul nullist uuesti valmis teha ja pildistada. Vähehaaval olin inimeste pildistamiseks julgust kogunud ja kui läksin külla sõpradele Ööbiku talusse, otsustasin fotograafi mitte kaasa võtta. Maikuu lõpetas Oma Maitse kotletipäev Sadama Turul, kus panin end proovile toidukoolitajana. Ei olnudki väga hirmus. Kevadel hankisin endale ka objektiivi, mis on tänaseni mu hea sõber ja suurim tööloom: Nikkor 50 mm F1.4G.

2012_suvi_web

SUVI

Juuni alguses käisime toidublogijatega Rootsis ja ilm oli kuulu järgi hullem kui sama aasta jõulude ajal, kõik muu aga väga maitsev ja inspireeriv. Kuivi jalanõusid otsides läksin veidi hoogu ja jõudsin koju 4 paari uute kingadega. Umbes vaarikaajal saabus mu ammu igatsetud uus kaamera Nikon D700. Esimene suurem testimine toimus Lennusadamas jahil Blue Sirius koos äärmiselt fotogeeniliste mereröövliplikadega. Süüa ja toidupilti tegin suvekuudel vaid õige natuke. See-eest oli lausa kaks beebiootajat, üks vastsündinu, üks tüdrukuteõhtu ja ühed pulmad. Minu esimesed pulmad fotograafina! Olen seda pulmade pildistamise kogemust nüüd veidi seedinud ja otsustanud, et olen nõus selle tralli uuesti ette võtma. Mitte romantika ei pane mind kaamera järele haarama, vaid kogu see ilu ja toredus, mis selleks päevaks kokku sätitakse. Mind panevad ahhetama kõik need väikesed detailid: meik, soeng, riietus, ehted, lauakatted, lilleseaded jne jne. Muul ajal seda lihtsalt ei juhtu, et kõik, mis kaamera ette jääb, on nii ilus ja viimistletud.

2012_sygis_web

SÜGIS

Sügis on muidugi seened, aga ka šokolaad! Sügis tõi ka otsuse Ajakirjade Kirjastusest ära tulla. Kahjuks seega ka Oma Maitsest. Rõõmustav on aga see, et üht-teist olen ajakirja teinud ka hiljem. Loodus tühja kohta ei salli ja nii avastasin end sujuvalt naisteajakirjale Mari kaastööd tegemas. Hakkan vaikselt harjuma, et pildistan päris inimesi ja nende jaoks olen mina päris fotograaf. Aiad ja taimed on veel uus ja harjumatu valdkond, aga õnneks nad püsivad kenasti paigal nagu toitki. See töö on mulle pakkunud juba küllaga silmailu, väärtuslikke teadmisi ja kohtumisi eriti kenade ja südikate inimestega. Pühade-eelses ostupalavikus soetasin Sigma 28mm F2.8 lainurga, mis on mind paar korda kitsastes oludes välja aidanud, kuid tema täit potentsiaali, mis peaks minu ettekujutuses avalduma just interjöörides, pole ma veel kasutanud.  Vaevlesin kõvasti pika ja laia vahel valides, kuid õnneks või kahjuks on teleobjektiivid nii kallid, et need peab enne välja teenima. Uue nähtusena on tekkinud mõned kliendid - toitlustusasutused, kelle roogasid olen pildistanud. Koostöö päris kokkadega on asi, millest ammu puudust tundsin ja see on tõesti väga nauditav. Ikka veel tahaks kergendustundest ohata. Hilissügisel sain ka teist korda tädiks ning taas oli mul võimalus pisikeste inimeste pildistamist harjutada. Kuna aga väike Elsa ei ole veel blogisse jõudnud, jäi ta välja ka sellest kokkuvõttest. Omad inimesed peavad paraku pilte kõige kauem ootama. Sügis-talvest on veel nii mõnigi tähtajata töö kõvakettal kannatlikult ootel.

***

Tagasi vaadates tundub pilt üsna kena, nii et kui käesolev tuleks kasvõi veidi läinud aasta moodi, oleksin täitsa rahul.

***

Wordpressi nobedate näppudega ahvid rehkendasid kokku ka minu lehe ametliku statistika. Arvestades, et käivitasin selle lehekülje alles oktoobris ja et midagi kasulikku antakse siin haruharva, olen hästi rõõmus, et mind ikka nii palju vaadatakse.

 

Aastalõpu peresessioonid

Ei jõudnud mina vana aasta sees oma kappe korda teha ja nii jätkub sahtlite tuulutamine jaanuariski takkapihta. Siin on väike rida enne pühi kodukülas Orus tehtud perepiltidest. Etteruttavalt olgu öeldud, et ka aasta kokkuvõte on juba töös. perep2ev1 Suur tänu neile julgetele ja hakkajatele peredele, kes aja broneerisid ja kohale tulid! Enda nii kaugele saamine on paljude jaoks suur pingutus. Reeglina tasub see ikka ära, sest isegi kui miski pildil kohe ei meeldi, muutub aja möödudes oluliseks fakt, et see pilt on olemas, hetk on kinni püütud. Eks see oli mulle ka veidi tundmatus kohas vettehüppamine - sellise graafikuga, et iga poole tunni tagant on uus seltskond, pole varem pildistanud. Kuigi alguses istusin tühjas toas, kujunes päeva teine pool siiski tempokaks ja tagantjärele tunnen heameelt, et esimesel korral väga hulluks rabelemiseks ei läinud. Õpetlikku oli selles aktsioonis omajagu. Esiteks väike tõestus, et stuudio võib olla kus iganes. Kuid kommentaariks kohe juurde, et tuttavas ruumis on ikkagi lihtsam pildistada ning fotostuudioks kohandatud ruumis on veel kõige lihtsam. Aga alati ei peagi lihtne olema. Juba on küsitud, kas meil koos BO:KA pubiga on kavas veel selliseid päevi korraldada. Vastus on lühidalt järgmine: kui tekib nõudlus, siis meie oleme valmis. Kõikidel soovijatel palun minuga ühendust võtta! Praegused sulailmad tekitavad minus pettekujutlusi lähenevast kevadest. Unistan juba, kuidas saaks jälle õues pildistada. Seniks aga käin hea meelega kodudes pildistamas või mõtleme üheskoos mõne muu vahva koha välja. Eriti vinged pildiideed luban teostada eriti soodsa hinnaga! Juba ootan teie kõnesid ja e-maile!

Stuudio test

Iga oluline üritus vajab peaproovi ja seda me täna tegimegi. Meie pop-up stuudio, nagu moodsal ajal öeldakse, on suurepärane. Pühapäevaks on veel mõned vabad ajad. Tulge pildistama!

Lisaks valgele taustale on meil lahedalt käes ka imekauni talvemaastikuga aknapinda, mis valgel ajal sobib hästi portree pildistamiseks. Mul oleks kedagi teist oluliselt lihtsam pildistada kui ennast.

Tähtis number aja broneerimiseks on +372 5070 801.

Pühadehõnguline perepäev minu kodukohas

Lugu sellest, kuidas üks asi viis teiseni ja nüüd on mul üheks päevaks fotostuudio. 9. detsembril panen oma kola kohaliku pubi tagatoas püsti ja kõikidel soovijatel on võimalus lasta endast pilti teha. Kirjutan veidi pikemalt, kuidas see juhtus ning mismoodi ma seda ette kujutan. Kuidas päriselt välja tuleb, saab näha kohapeal! :)

Unistuste pind

Ühel hetkel jõuavad kõik tõsisemad fotohuvilised selleni, et hakkavad unistama, et neil oleks üks omaette tuba, tühjalt seisev garaaž või mingi muu pind, mida saaks vajadusel kasutada stuudiona. Oma tuba sai korra proovitud. Siin tegime isadepäevaks neid pilte.

Aga põrandale laotatud voodilina ei näe just eriti professionaalne välja. See pole mõistagi ainus kitsaskoht. Kodu, kui see pole just spetsiaalselt fotohobi silmas pidades ehitatud, ei sobi ikkagi pidevaks sisse-välja voorimiseks. Garaaži varianti olin mõistagi juba ammu kaalunud, aga see lihtsalt ei kõlba kohe üldse.

Kui ühel päeval, kui mu käest taas küsiti, kas mul on mingi pind, kus perepilti saaks teha, haarasin härjal sarvist. Ei, ma ei reserveerinud aega mõnes Tallinna fotostuudios nagu sel puhul tavaliselt tehakse. Tõsi, Tallinnas on täiesti piisavalt rendistuudioid ja mul ei oleks mingi probleem mõnes sellises üks pildistamispäev korraldada. Aga ma ei taha.

Võib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et need, kes tahavad pealinna fotograafi juurde minna, on seda juba teinud. Ja kui mitte, siis pole neil selleks mingit takistust kasvõi homme päev. Mulle isiklikult aga ei meeldi Tallinna vahet kärutada, kui selleks ei ole tõsist vajadust. Kui oleksin tahtnud Tallinnas elada ja kellast kellani kusagil kontoris istuda, siis ei elaks ma praegu Orus.

Niisiis, asusin otsima ruumi siit lähedalt. Sain tuttavaks mitmete toredate inimestega, keda seni ei olnud au tunda. Vaatasin üle mõned ruumid, kuid esimese hooga midagi sobivat ei leidnud. Rääkisin sellest muu seas ka pubi peremehega. Tema siis küsiski, kas nende valge seinaga ruum mulle ei kõlbaks. Vaatasin, et noh, põhimõtteliselt ju kõlbab ka.  Aga kuna mõttes oli ikkagi midagi püsivamat leida, siis sinnapaika see jäi. Idee, et seda võiks ajutise lahendusena proovida, tekkis alles õhtul kodus. Õnneks oli pubi rahvas mu mõtetega päri ja nii me kibekähku kõik kokku leppisimegi.

Idee

Minu ettekujutuses on see päev hea võimalus saada oma perest ja lähedastest ilus mälestus ning veeta ühiselt mõnusalt aega. Ma ei pea silmas ainult ema-isa lastega. Kujutan ette, et ka vanavanemad oleksid parema meelega nõus pildistamisele ilmuma, kui selleks ei pea kaugele sõitma. Igal juhul on portree või perepilt ilus lahendus pühadesoovide edastamiseks.

Stuudios saab olema paar tooli nii suurte kui väikeste mõõdus ja üks väike kiikhobu. Võtan kaasa ka mõned mänguasjad laste tähelepanu köitmiseks. Igaühe enda ideed ja kaasavõetud nodi (päkapikumütsid, põrdasarved, labakindad, piparkoogisüdamed jne) idee teostamiseks on väga teretulnud. Hea oleks neist ideedest samuti ette teada, kui aja reserveerite.

Kuigi mõtlen eelkõige koduvalla rahvale, ei tähenda see muidugi, et kaugemalt ei võiks tulla. Naabruses asub näiteks Polli Loomaaed (1 km), kus meile küll meeldib aeg-ajalt loomi vaatamas käia. Maa on meil muidu üldiselt lauge, aga kelgumägi asub Hiie poe taga ;) Pubi Bo:Ka teeb omalt poolt kõikidele lastega peredele 20% allahindlust ja süüa tehakse siin sööjate peale mõeldes, mitte muu seas.

Hinnapoliitika

Kuna ma sellise ürituse juba korraldasin, siis ei taha ma, et kellelgi jääks pildistama tulek raha taha. Kuna on pühade-eelne aeg, siis olgu see minu jõulukink oma koduvalla rahvale.

Portreefoto 15 € tähendab seda, et pildistama võib tulla ka üksinda. Hea võimalus saada endast mõned värsked kaadrid kasvõi Facebooki profiilipildi uuendamiseks :) Arvestan selle tegemiseks u 15 min ja kätte saab 3-5 töödeldud faili CD-plaadil. (Kui tuleb rohkem imeilusaid kaadreid, siis endale ma neid ei hoia.)

Perepilt 25 € tähendab seda, et pildile võib tulla 2 kuni mitu inimest. Nii mitu kui tuppa ja kaadrisse ära mahub. Ei pea olema omavahel sugulased. Võib tulla pildistama ka koos sõbra või kallimaga, laulukoori või rahvatantsuansambliga. Arvestan selle tegemiseks u 30 min ja kätte saab samuti 3-5 töödeldud faili CD-plaadil. (Kui tuleb rohkem imeilusaid kaadreid, siis endale ma neid ei hoia.)

Eelregistreerimine

Selleks, et ei peaks pool päeva elavas järjekorras ootama, on mõistlik kellaaeg ette kokku leppida. Seda saab teha kas telefonil 5070801, e-posti teel katrin@harilik.ee või siin veebilehel kontaktivormi kasutades (menüüs "contact" all).

Stuudio on avatud kl 12-18.  Kui saadad meili, paku välja endale sobiv aeg. Kui see on juba broneeritud, teavitan saadaolevatest vabadest aegadest. Kui sa ei ole mingil põhjusel aega broneerinud, tule ikka vaatama, kas on ehk veel mõni aeg saadaval või konutan üldse nukra näoga nurgas, kohvitass näpus :)

Kättetoimetamine

Kuna fototöötlus arvutis on tänapäeval sama, mis vanasti ilmutamine pimikus, siis kohe kaasa midagi ei saa. Plaadid teen valmis ja toimetan Kose valla piires kätte nädala jooksul ehk hiljemalt 16. detsembriks. Kiireim võimalus on pildid minu serverist endale alla laadida. Igal juhul vajan ma piltide kättetoimetamiseks teie kontaktandmeid. Sellest räägime kohapeal.

Küsi julgesti lisainfot ja tule kohale!

 

J emme ja issiga

Minu seekordne klient oli 9-kuune J, kes ei olnud oma pika ja sisuka elu jooksul veel fotograafi juurde jõudnud. Pidime esialgu kohtuma päris beebina, aga aeg muudkui tuhises mööda ja nüüd kõnnib noormees juba peaaegu omal jalal ja üritab närida kõike, mis kätte satub :) Erinevalt fotostuudiost on kodus lihtne teha kõike seda, mis perele meeldib. Meie proovisime, mida pintslitega peale lutsutamise veel teha saab. Kodune pildistamine on rahulikum ja pingevabam, sest järjekord ei oota ukse taga, nagu stuudiotes pahatihti võib juhtuda. Ma ei ole seni veel ka ühtegi pildistamist minuti pealt katkestanud, kui aeg täis saab. Igale perele on võimalik läheneda nii, kuis neile sobib - kes eelistavad kohe asja kallale asuda, kes enne tuttavaks saada ja kõik läbi arutada. Fotograafi roll on selles keskkonnas rohkem jälgida ja suunata kui osalisi täpselt paika ja poosidesse sättida. Jutu mõte on selles, et selliseid koduseid fotosessioone saab minult tellida ja selleks ei pea sõber või tuttav olema :) Mõistsin, et ma pole seda piisavalt selgesõnaliselt välja öelnud, kui sain mõned arglikud telefonikõned ja pärimised tuttavate tuttavatelt, kes ka pilte saada soovisid. Võta minuga julgelt ühendust! Novembris aja broneerijad saavad oma pildid veel enne jõule kätte.