Everyday Magic

It's a story of transformation in 8 frames and in 3 minutes 30 seconds. I was waiting for a wedding ceremony to start at Tallinn Town Hall when I saw what was happening in front of the building. There was this guy making soap bubbles, speaking Italian and smiling. He took me to travel in time and space. For a short while I felt like I was in Italy. Everybody looked so happy around me chasing bubbles. The moment was fragile like a soap bubble - now it's here and now it's gone! Still makes me smile.

magic_KatrinPress-0156magico_KatrinPress-0162magic_KatrinPress-0177magico_KatrinPress-0164RMwedding_KatrinPress-0176bubble_KatrinPress-0180magic_KatrinPress-0181magic_KatrinPress-0182

Pere: sadulad ja purjed (3/3)

Lõpuks jõuab blogisse ka minu Noarootsi päeva finaal: peresessioon, mis algas hobuste saduldamisest ja lõppes punaste purjede all. Tegemist oli ka nn kihlussessiooniga, kuna Krista ja Marko pulmadeni oli selleks ajaks jäänud napp kuu. Tänaseks on nad juba jumala palge ees paari pandud ning ootavad oma pulmapilte. Kuna pulmades on tähelepanu keskpunktis pruutpaar, soovisid nad enne korraldada ühe vahva päeva oma tüdrukutele. Minu meelest on see suurepärane näide, mida kõike jõuab kogeda ja jäädvustada paari tunni jooksul. Tänapäeval on perepiltide tegemiseks lugematu arv võimalusi, kuid mulle meeldivad üha enam need, kus pere veedab ka päriselt mõnusalt aega. Siis on ka mälestused, mis sellest päevast jäävad - päris. Nii et mõelge, mida teile teha meeldiks ja siis kutsuge fotograaf endaga kaasa!

***

A session that begun with saddling horses and galloped into the sunset under the red sails is finally here. Today the couple who decided to have some family time before their big day is already waiting for their wedding photos. This is a good example what can be experienced and photographed during a couple of hours. To me the photos of families actually having a good time speak more than just posed portraits. So think first what you like to do and then invite a photographer to join you!

Location: Mars Ratsatalu & Roosta beach Make-up for Krista: Eva Rahv

peresessioonKM-023_WEBKM-035_WEBKM-104_WEB-katrin-pressKM-217_WEBKM-186_WEBKM-423_WEBKM-448_WEBKM-503_WEBKM-729_WEBKM-787_WEBKM-1047_WEBKM-877_WEBKM-1276-Edit_WEB

Perepilt: rannarahvas (3/2)

See on minu Noarootsi päeva teine sessioon. Pere kelle kodu asubki selle maalilise rannariba servas mändide all ja kus sirgub kaks poissi. Kahe-aastastega käib alati üks tants ja trall, kuid sinna vahele kingivad nad sekundi murdosa vältel ilmeid, mis teevad nunnumeetril rekordeid. Nii ka seekord :) perepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-press

Beebiootus: kolmekesi rannas (3/1)

Sel kaunil päikeselisel suvepäeval tegin omamoodi rekordi: pildistasin 3 peret jutti. On fotograafe, kelle jaoks see on tavaline asi, kuid ma olen peljanud korraga liiga suurt tükki krahmata. Liiatigi, kui võimalik, pakun klientidele alati parima valgusega kellaaegu. Seekord aga olin kutsutud kaugemale - mulle juba koduseks saanud Noarootsi valda Läänemaal. Esmalt pidi mul olema üks sessioon, aga sõna levis ja kokku tuli kolm. Olgu kohe alustuseks öeldud, et sain sellest ettevõtmisest nii tohutu positiivse laengu, et pasundasin veel samal ööl Facebooki ja Instagrammi täis, kui tore päev mul oli! Mõtlesin kohe välja, et selliseid väljasõite peaks endale veel korraldada laskma. Teen nüüd sellise p a k k u m i s e, millest kõik võidavad. Niisiis, kutsu mind oma kodukanti pildistama! Näita mulle oma kodukoha ilusaid paiku, mõtleme koos välja, kuidas seal lahedaid pilte teha! Eriti heaks läheb siis, kui võtad kampa sama sooviga sõbranna, sest siis saavad mõlemad juba allahindlust. Kolmanda sessiooni pealt saavad kõik veel rohkem allahindlust! No ja neljanda pealt kõigile ikka veel juurde! Lõpmatuseni see jada ei kesta, sest ühel hetkel ma väsin ära :) Aga siis on olemas ka teine päev... Ühesõnaga - ajage punt kokku ja võtke ühendust! (Muide, sama süsteemiga võin tulla ka Eestist kaugemale, aga selleks on tõenäoliselt veidi rohkem pildisoovijaid tarvis.) Et kõik teaksid koodi, siis panen sellele kampaaniale nimeks KÜLASKÄIK!

Selle pakkumise raames teen nii portree-, pere-, beebide kui beebiootuse sessioone kestusega 1-2h (olenevalt töö iseloomust). Põhimõtteliselt võin vahepeal pildistada ka tehast ja direktorit, kui selleks on soovi :) Välja näeb see nii, et iga tellija saab endale kellaaja. Kohad võivad olla pisut erinevad eeldusel, et ühest kohast on mõistliku ajakuluga võimalik teise jõuda. (Näiteks Noarootsis pildistasin kl 16.30 ja 18.00 ühes kohas, siis sõitsin u 20 min ja hakkasin pildistama kl 20.00.)

Tellija võit on pildid paikades, mis on talle hingelähedased, kokkuhoitud sõidutunnid ja -raha, lisaks grupisoodustus minu teenuselt. Minu võit on üks korralik tööpäev, võimalus näha kauneid Eestimaa paiku, tutvuda vahvate inimestega, tegelda sellega, mida armastan ja saada uus võimas energialaeng. Need on minu jaoks piisavalt olulised tegurid, et teha veidi rohkem tööd veidi väiksema tasu eest.

Kampaania kestab sel aastal nii kaua kui saab pildistada kas õues või siseruumides loomuliku (ehk akna-) valgusega. Ehk siis valget aega peaks olema vähemalt 6-7 tundi. Kui ettevõtmine on edukas, siis läheb uuel välihooajal edasi.

Ja nüüd ma kavatsen kõik kolm sessiooni teile ette näidata, et võiksite veenduda, et ma enne päikese loojumist ära ei kustu. Midagi on neist 12-tunnistest pulmadest ikka kasu ka! Sportlik vorm muudkui paraneb :)

Kell 16.30 BEEBIOOTUS

SV-lapseootus-katrin-pressSV-137_WEB-beebiootus-katrin-pressSV-151-Edit_WEB-kõhupildid-katrin-pressSV-199_WEB-beebiootus-katrin-pressSV-340_WEB-lapseootus-katrin-pressSV-410_WEB-lapseootuse-pildistamine-katrin-pressSV-291_WEB-lapseootus-katrin-pressSV-304_WEBSV-371-Edit_WEB-beebiootus-katrin-pressSV-425_WEBSV-031_WEB

Eesti toidu lugu 1

Ma olen väga õnnelik! Tegelikult juba pikemat aega. Õnn on kasvanud sammhaaval hetkest, mil kaamera kätte võtsin ja vahel tundub, et see enam suuremaks minna ei saa - aga ikka saab. Just selline on kontekst, milles alustan oma esimest kirjatükki Eesti toidust. See on selline teema, mis on mind ümbritsenud nii kaua, et raske on hoiduda tervet oma elulugu kirja panemast ja olulist ebaolulisest eristada. Igatahes väga paljudest asjadest tingituna hakkasin mingil hetkel mõtlema, et lahe oleks pildistada lisaks valmis toitudele ka seda, kust toiduained pärit on ja kuidas nad meie toidulauale jõuavad. Üks ajendeid oli ka mõne aasta tagune Rootsis käik koos toidublogijatega, restorani Gastrologik külastus ja kingituseks kaasa saadud trükis, milles mõnusa skandinaavialiku esteetikaga oli dokumenteeritud tolle restorani tooraine päritolu. Kohe tekkis endal ka tahtmine minna samasuguse tundega pilte tegema!

Peast käisid läbi märksõnad: projekt, põllumajandusministeerium, Eesti toit jne, aga nagu ikka, tulid pakilisemad asjad vahele ja sinna paika see mõte jäi. Paariks aastaks või nii. Kuni - mõni päev peale Telliskivi loomelinnakus toimunud tänavatoidu festivali sain kõne - põllumajandusministeeriumist! Natuke häbi on kõlada nii pateetiliselt, aga "do what you love" võtab selle kõik kokku. Otsustasin, et pean sinna festivalile kaamera kaasa võtma, sest see on nii minu teema. Olen üldiselt üpris laisk ja naljalt midagi lihtsalt oma lõbuks, ilma tellimuseta ei pildista. Lisaks võtsin ka aja, panin pildid blogisse ja - mul vedas! Keegi pani mind tähele.

Kohtumisele põllumajandusministeeriumis võtsin kaasa kogu oma aastate jooksul kogunenud õhina ja rootslaste raamatu. Vastu sain pika nimekirja toidu tootmise valdkondadest, millest pilte soovitakse. Kodus katsusin need kõik loogiliselt kalendrisse paigutada ja nii mu põllumajandusreporteri karjäär alguse sai.

Päris esimese etapi tegin Peipsi ääres ja see väärib kindlasti ka kirjapanemist, kuid värskemad muljed tulid peale ja need on vaja kärmelt maha laadida.

VILI

Teravili kui selline ei ole mulle päris võõras, sest mu kodutalu ümber on paarkümmend hektarit maad, mis on talunikele välja renditud. Viljapõllud on erineval aastaajal erinevalt ilusad ja see on ka kõik, millest ma siiani hoolinud olen. Kaera tunnen ära, aga rukis-nisu-oder on kama kaks.

Olin jõudnud just välja mõelda, et peaks hakkama teravilja teemaga tegelema, kui minu akna taha ilmusid kombainid. Oodake! Pidage, mul on vaja pilti teha! Haarasin siis kiirelt kaamera ja tormasin õue. Suured mürisevad masinad, kuldsed torkivad kõrred, kuumus ja peenike kleepuv tolm, mida vist ka mu kaamera sensor tunda sai. See haaras mind täielikult, nagu spordivõistlus. Kui veel kohale ilmusid "frakkides kohtunikud" oli päev korda läinud!

Kuna ministeerium soovis pildi juures märkida, millise viljaga on tegu, tegin kõne põllumehele. "Varane oder", tuli vastuseks. Küsisin veel paari asja kohta nõu ja muu seas tuli välja, et Sangaste rukkiga, mis mul nimekirjas seisis, tuleb kiirelt tegelda.

PMvili1-212-Edit-2PMvili1-249-Edit-2

PIIMATÖÖSTUS

Sain ministeeriumist Saidafarmi kontaktid, peremehega kiirelt kaubale ja väljasõit! Saidafarm on eelkõige kuulus oma mahedate piimatoodete poolest. Aga Sangaste rukis kasvab neil ka. Sain teada, et lisaks terale on selle väärtuseks pikk kõrs, millest saab lehmadele allapanuks palju head põhku.

Kõigepealt läksin koos juhataja Juhan Särgavaga tootmist vaatama. Loomulikult kandsin samasugust meeliülendavat kostüümi, nagu pildil näha ja siniseid haiglasussikesi. Kahju, et selfie tegemata jäi :)

_DSC2492_WEB

Et väljas hakkas kallama tohutut padukat ja viljapõllule minna ei saanud, läksime hoopis lauta. See oli minusuguse linnalapse jaoks päeva põnevaim osa! Tootmisest tenniste otsa jäänud kilesussidest oli kummikute puudumisel palju kasu, sest otsustasin elamuse nimel vapralt sõnnikut trotsida. Tabasin end mõttelt: millal üldse viimati lauta asja oli? Tundub, et see käik jäi ikka lapsepõlve. Suurt lauta olin enne ka näinud, kuna mu vanemad on EPA-kad ja katselaut, kust mannerguga koju piima toodi, oli jalutuskäigu kaugusel. Võib-olla just seetõttu hakkas lisaks uudishimule tööle veel mingi teine, nostalgiline mõõde.

Kuidas portreteerida lehma?

Siin ma nüüd olen, kaamera käes, abivalmilt selja taga seisva farmidirektori tiheda tööpäeva kell kuklas tiksumas. Siin on laut, need on lehmad - teeme pilti! Aga kuidas? Üldised kaadrid tehtud, teeks mõnest vissist portree ka. Pime on. Hakkan valguslaigus seisva uudishimuliku modelliga suhtlema.

"Oi kui nunnu nina sul on!" (Oot, aga miks su silmad ninast nii kaugel asuvad?! Ma ei saa ju neid selles valguses korraga teravaks. Silmad või nina? Silmad-nina, silmad-nina...) "Kena vissi, tubli vissi..." (Ah, teeks siis hoopis profiilis.) "Vissi-vissi, ilus vissi." (Oi, kuhu teine silm kadus!? Ah need asuvad teine teisel pool pead!) "Tubli vissi, lahke vissi. Mina saan pildi, aga mida sina saad...?

Eks see suurfarm paratamatult üks konveier ole: puhkeruum, ooteruum, lüpsiala. Sellest hoolimata pole side looma ja inimese vahel kadunud. Igal lehmal on mõistagi nimi ja inimesed, kes nendega tegelevad, tunnevad suuremat osa neist nimepidi. "Päris kõiki ei tunne, aga mul on omad lemmikud," ütleb karjak ühega kaelakuti koos poseerides. "Mallu ju paremale poole ei tule (lüpsile)!" hõikab lüpsja karjakule, kui viimane loomi lüpsijärjekord ajab. Põnev on vaadata, kuidas heinapall kerib end lahti nagu rullbiskviit. Kus üks lõpeb, on teine juba traktoriga ette veetud - selle töö mees teab täpselt, mitme meetri jagu ninaesist ühest pallist saab. Palju rasket ja musta tööd, kuid lõpuks ta kogumisnõusse voolab - värske piim.

_DSC2546_WEB_DSC2606_WEB

SANGASTE RUKIS

Sõidame Juhani rohelise neliveolisega põldude vahel ja otsime paremat vaadet. Farmer ajab oma "tanki" peaaegu vilja sisse, et ma kastile ronides ülevalt paremaid kaadreid saaks. Selle 3-astmelise trepiga, mille oma auto pagasiruumi unustasin, poleks siin midagi teha olnudki. Kui mees põllu sisse astub, saan aru, mis selles sordis nii erilist on - ta on kõrge ja graatsiline. Mõned kõrred ulatuvad keskmisest pikemal mehel üle pea. See on ka põhjus, miks Sangaste rukis lamandumisele nii aldis on. Kui päike pilve tagant välja tuleb, lööb põld särama nagu hiiglaslik kuldse niidi pusa!

See ongi üks õnne avaldusmisvorme, mille eest ma saatust piisavalt tänada ei jõua!

_DSC2815_WEB_DSC2874_WEB mak-embleem-horisontaal-400

Perepilt koduõues

See pildiseeria on pärit üsna suve algusest, kui ilmataat pakkus troopilisi vihmahoogusid ja kõik mühas kasvada. Õnneks ilmaga vedas ja tagaajamine koduõues võis alata. Pere noorim liige oli selleks ajaks just nii suureks saanud, et oma pea otsustas ja omad jalad viisid sinna, kus parajasti kõige põnevam tundus olevat. Kui me esimesest ehmatusest toibusime, püüdsime olla tema jaoks nii huvitavad ja lõbusad kui jaksasime ja kõik hakkas laabuma. Erilise kiituse on ära teeninud pere vanemad lapsed. Sel ajal ma veel katsetasin arglikult mõningaid nippe ja mängulisi olukordi ning suures osas lasin lihtsalt asjadel omasoodu minna. Tänaseks on tänu mõnele heale koolitusele minu peresessioonid suures osas mäng ja peret ühendavad tegevused, mis pakuvad rõõmu nii lastele kui vanematele. Nii et see hea, mis piltidele jõuab, on ka päriselt kogetud, mitte vaid kaamera jaoks pingutatud. See on ka minu jaoks täiesti uus põnev maailm, kus fotodel ei poseerita, vaid need juhtuvad läbi mõnusate ühiste tegevuste. Lisaks tulemusele tegelen nüüd veel ka elamusega, mis jääb fotosessioonist endast. Mõlemas valkonnas on arenemise ja lihvimise võimalusi lõputult, kuid see kõik tundub nii õige!

leedmaa-082_WEBleedmaa-101_WEBleedmaa-235_WEBleedmaa-252-Edit_WEBleedmaa-256_WEBleedmaa-392_WEBleedmaa-435_WEBleedmaa-452_WEBleedmaa-534_WEBleedmaa-592_WEBleedmaa-633_WEBleedmaa-694_WEBleedmaa-710_WEB

Perega mängima!

Kes ütles, et pildistamine on igav, tüütu ja kohmetust tekitav kaamerasse jõllitamine!? Vale puha! See võib olla lõbu, mäng ja kvaliteetaeg perega - mälestused, mis ongi nii rõõmsad nagu pärast pildilt paistavad! See möll toimus paar päeva tagasi minu koduõues poolteise tunni vältel. Keegi ei usu niikuinii, aga ma ütlen ikka: kui see läbi sai, küsisid tüdrukud, millal nad uuesti võivad tulla. Alati ei olegi vaja nikerdustega purskkaevu ja kohvritäit erinevaid kostüüme. Eestimaa suvi ja õnnelikud inimesed on kõik, mis tarvis! Suvi ei lõpe juulikuus - tule minuga mängima!

Fredi-pere-596_WEBFredi-pere-042_WEBFredi-pere-079-Edit_WEBFredi-pere-136-Edit_WEBFredi-pere-609_WEBFredi-pere-162-Edit_WEB-katrin-pressFredi-pere-301_WEBFredi-pere-448_WEBFredi-pere-431_WEBFredi-pere-375_WEBFredi-pere-422-Edit_WEBFredi-pere-497_WEB-katrin-press

Reklaamfoto: Sleepwell madratsid

See oli üks mu tänavustest s-u-u-r-t-e-s-t projektidest: Sleepwelli madratsite imagopildid. 3 võttepäva, 3 lokatsiooni, mitu modelli ja professionaalne tiim. Reklaamiagentuur Ad Angels usaldas kõik pildistamisega seonduva minu hooleks: võttepaigad, modellid, stilist, meikar. Sõprade-tuttavate abiga leidsin vastutulelikud inimesed, kes lubasid oma kodudesse koos voodiga sisse marssida ja selle pahupidi pöörata. Koos stilist Britt Samosoniga vedasime kohale vajalikud rekvisiidid ja ehitasime üles pildikodud. Pärast pildistamist pakkisime kribinal krabinal jälle kokku. Ja nii kolm päeva järgemööda.

Nähtav materjal on Sleepwelli 3 tootesarjast: Blue, Red ja Black ning valminud tootekataloogist.

Aitäh! Agentuur: Ad Angels Stilist, rekvisiitor: Britt Samoson Meikar: Mammu Modellid: Johanna-Maria, Grete, Jaano, Uko, Otto, Enel ja Tom Kodude omanikud Teised sõbrad, kes aitasid kodusid ja modelle leida

sleepwell-067_WEB-katrin-press

BLUE

untitled shoot-073_WEBSW_blue-419_WEBSW_blue-543_WEBSW_blue-329_WEB-katrin-pressuntitled shoot-081_WEB

RED

untitled shoot-075_WEBSleepwell_01-503_WEB-katrin-pressSW_red_01-260_WEBuntitled shoot-084_WEB

BLACK

untitled shoot-079_WEBuntitled shoot-080_WEBsleepwell-069_WEB-katrin-press

Apple garden styled shoot / Korvitäis ubinaid

I love themed and styled shoots! And my sister loves decoration. We have enjoyed our teamwork in the past when styling shoots of her family. I realized only now that I could use her help more often. ***

Kellele ei meeldiks terviklikud lahendused?! Sellegipoolest pole need igapäevased, vaid nõuava eraldi planeerimist ja eeltööd. Aga kui idee hakkab teostuma, erinevad komponendid moodustavad terviku ja lõpuks saab tulemus ka korralikult viimistletud, siis on kõik asjaosalised rõõmsad! Mulle meeldivad üle kõige stiliseeritud teemasessioonid. Kohe räägin, miks. Kuid veel enne kinnitan, et otsin võimalusi neid tulevikus veelgi rohkem teha.

Igasugusele pildistamise eelneb suhtlemine kliendiga, tema soovide ja ootuste väljaselgitamine, mõttetöö ja omapoolsete lahenduste pakkumine. Sellest etapist võib kiiresti üle ratsutada, leppides kokku pildistamise aja ja koha, või minna süvitsi ja alustada sellest, millised soovitud pildid ideaalis olla võiksid. Ma ei eelda, et igaüks tuleb lagedale tohutult originaalsete ideedega, kuid olen alati tänulik vihje eest, et tahetakse teha midagi omapärast. Ideed tekivad klienti tundma õppides. Need võivad olla seotud mõne paiga, sündmuse, meeleolu, värvigamma või esemega. Lähtepunktiks võib olla mis iganes. Fotograafi ja stilisti asi on luua neist tervik.

Idee on õnnestumise garantii - nii võib vist väita küll. Keskne telg, mille ümber fotosessioon koondub, lahendab hästi mitu muret ühekorraga. Ei teagi kohe, kust alustada. Teemasessioonil omandab kõik nagu imeväel mõtte ja tekivad seosed. Koht, riietus, meik, rekvisiidid ja poosid - kõik on omavahel seotud. Mõistagi muudab eeltöö lihtsamaks pildistamise, kuid ma avaldan saladuse - see muudab oi kui palju lihtsamaks ka pildil olemise! Pildistatava põhimure on ju: "Mida ma tammun siin? Kuhu oma käed panna?" jne. Aga kui rollid on teada, on palju lihtsam nendele vastavalt ka käituda. Meik, soeng ja riietus muudavad rolli sisseelamise veelgi lihtsamaks ning annavad kindluse, et sul õnnestub maksimaalselt hea välja näha. Täiendavad rekvisiidid pakuvad tuge (nii otseselt kui kaudselt), annavad tegevust kätele, aitavad lõdvestuda ning lisavad pildiloole nüansse.

Selle pere kasvamisel olen ma algusest peale silma peal hoidnud, sest see on ju minu õe pere. Nende kasvamise lugu on ühtlasi ka minu fotograafiks saamise lugu. Esimesi etappe arhiivist ei leia, sest siis ma veel fotoblogi ei pidanud, küll aga on märk maas Elsa ootamisest ja tema esimestest elunädalatest. Kõikide nende pildistamiste ettevalmistus on käinud kiirelt ja sujuvalt, mõistmine poolelt sõnalt, üks asi siit, teine sealt ja valmis me olemegi! Õdede värk!

Kui veel tervikust rääkida, siis minu meele tegi eriti rõõmsaks, et sain sellest sessioonist kujundada ja trükkida ka fotoraamatud ning samuti jõudis üks lõuend nende koduseinale. Fotosüüdistus on postituse lõpus.

Neid pilte valides tekkis mul mõte, et seda sünergiat ei saa raisku lasta, nii et tegin Kairitile koostööettepaneku: "Teeme selliseid pildistamisi, mis meil koos hästi välja tulevad ja mida ma üksi ei jaksa ettevalmistada, ka teistele!" Kairit ütles: "Jah!" Nii et mul on nüüdsest poole rohkem ideid, jaksu ja mida kõike.

Kõlab ehk veidi ennatlikult, aga ka kevadisi-suviseid peresessioone võib juba hakata broneerima, sest pulmade bronn käib ja palju neid peresid sinna vahele ei mahugi! Mäletan eelmisest aastast nii hästi, kuidas korraks olid kased hiirekõrvul, siis tulid sirelid ja õunapuuõied, aga ainult korraks. Vijapõllud vahetasid värvi liiga kiiresti, puulehed värvusid ja langesid päevade, mitte nädalatega. Mõtle korraks, mis sind looduses kõnetab ja ära seda maha maga!

Kõigist muinasjutulistest talveideedest ma parem ei räägigi. Nende järele meil näpud juba sügelevad!

_DSC2580_WEB-katrin-press_DSC2539_WEB-katrin-press_DSC2653_WEB-katrin-press_DSC2625_WEB_kiss-katrin-press_DSC2627_WEB-katrin-press_DSC2494_WEB-katrin-press_DSC2443_WEB-katrin-press_DSC2437-Edit_WEB-katrin-press_DSC2755_WEB-katrin-press_DSC2630-Edit_WEB-katrin-pressuntitled shoot-026_WEB-katrin-pressuntitled shoot-032_WEB-katrin-pressuntitled shoot-028_WEB-katrin-press1474610_10202766201625827_509973786_n_WEB

Style: Kairit Järvekald Props: Katrin Press Location: Oru Farm OÜ

Kaksikud

See kaksikute pere võib kõhkluseta pälvida mu parimate klientide tiitli, sest olen neid poisse pildistanud juba kolm korda - ja nad pole siin piltidel veel isegi kolmesed! Selle pere ja ka teiste mu klientide ettenägelikkus jõudis mulle kohale alles paar päeva tagasi, kui otsisin pilti oma lapsest, mida saaks vanaemale kinkimiseks suurele lõuendile trükkida. Nagu selgus - kingsepal pole kingi! Ma ei räägi mõnest möödaminnes tehtud klõpsust ega reisipildist, mida inimestel tänapäeval ikka leidub, vaid sellest ühest heast pildist, mis kõnetab ka võõraid, kus lisaks äratuntavale näole on veel mingi mõõde. Mõistagi pole ma sellest teemast kirjutades erapooletu, kuid objektiivi teisest otsast sisse vaadates olen siiski lihtsalt ema, kelle koduseinad on tühjad ja kelle kell tiksub kole kiiresti ja valjult. Tuttav?

Mõnikord, kui oma klientide pilte töötlen, olen nende peale kade - neil on midagi, mida minul ei ole. Nende piltidel on lapsed kenasti riides, kammitud ja sobival taustal, sest pildistamist on ettevalmistatud ja selleks on võetud aega. Üheaegselt nii tellija kui teostaja, nii ema kui fotograaf olla on seda keerulisem, mida vanemaks laps saab. Ma korra proovisin, kui lehed veel puus olid, aga mind saadeti üpris konkreetselt pikalt.

See on asja üks külg. Teine kurb tõsiasi on see, et me ei ole kunagi ühel pildil, sest mina ju pildistan. Võin ühe (võib-olla kahe) käe sõrmedel üles lugeda pildid, kus olen oma poisiga koos. Ta saab kevadel 4. Praegu ta veel ronib sülle, tahab kallistada ja valusale varbale pealepuhumist, aga kauaks? Jah, ma saan pildistada tema välimuse muutumist, tema igapäevaseid toimetusi, kuid hoopis raskem on jäädvustada neid hetki, mis meil on koos. Seda lähedust. Nii et kui mina õige pea hakkan oma perele fotograafi otsima, siis ülesanne on - lähedus.

Veel üks asi, mida olen hakanud pildistades mõistma - üks hea pilt on rohkem väärt kui sada keskpärast. Kahjuks ei saa minna fotograafi juurde ainult "seda head" tegema. Soojenduseks tuleb ikka need ülejäänud ka ära teha. Aga valida fotograafi selle järgi, kes annab rohkem pilte, on rumalus. Kas tal on igas blogipostituses üks selline pilt, mille nood inimesed tahaksid koju seinale panna?

Niisiis selle ilusa suvise looga tänan kõiki neid inimesi, kes on mind siiani usaldanud. Tuletan meelde, et seinapilt, fotoraamat või mõni muu fotoga meene on suurepärane kingitus. Just selliseid kingitusi plaanin nendeks pühadeks teha ka oma perele: sorteerida oma lapse esimese 3 eluaasta pildid (teha varukoopiad), kujundad ja trükkida fotoraamatuid nii endale kui vanavanematele ja vähemalt ühe suure pildi koju seinale. Ja uuel aastal kindlasti - pildistama!

kaksikud_DSC3136_WEB_katrinpress_DSC3253_WEB_kaksikud_katrinpress_DSC3273_WEB_kaksikud_katrinpress_DSC3312-Edit_WEB_kaksikud_katrinpress_DSC3341_WEB_kaksikud_katrinpress_DSC3386_WEBkaksikud_DSC3424_WEBkaksikud_DSC3510_WEB20130711-_DSC3830-untitled_WEB