Kas kellelgi on vaja kanasupi retsepti? Vist mitte. Kas kedagi huvitab, kuidas ma täna seda suppi tegin? Tõenäoliselt mitte. Siiski, tegemise käigus ma mõtlesin, millest võiks kirjutada. Näiteks avastasin ma, et minu majapidamises ei leidu korralikku suurt keedupotti. Pere on väike ja suppi sööme harva. Õnneks mul oli nii palju oidu, et haudepott kasutusele võtta. Keegi ei keela ju paksus malmpotis suppi keeta.

Kuna sööjaid on vähe, siis pole mõtet tervet kana supi peale raisata. Jagasin linnukese osadeks: eemaldasin rinnafileed ja koivad -- nendest saab muud toitu, kas koos või eraldi. Pakkisin need osad kõik omaette kottidesse ja viskasin sügavkülma. Mõnikord on isu kasvõi näiteks salati juurde kanafileed süüa ja siis pole tarvis kõike üles sulatada, kui ühest fileest oleks piisanud. Supipatta läks siis kõik, mis üle jäi: kere ja tiivad. Olen seda korduvalt proovinud ja veendunud, et kui liha kontide küljest lahti keeb, on seda supi jaoks täiesti piisavalt. Kurnad puljongi ära ja nokid nobedate näppudega kõik söödava patta tagasi. Läheb heietamiseks, aga seda sibulakoorenippi teate, eks. Kui panna puljongisse nt pooleks lõigatud sibul koos koorega (juureosa ma lõikaks siiski ära), annab see ilusat kollast värvi.

Tegelikult tahtsin ma kirjutada hoopis nuikapsast. Sellest on tänaseks juba üle nädala, kui ma turul käisin ja muu hulgas kaks kobedat nuikapsapead ostsin. Ega ma alguses sellega midagi peale hakata ei osanud. Lugesin netist, kuidas seda üldse tarvitama peaks. Esimese panin kõheldes ühepajatoidu sisse -- ja viis keele alla. Kui seda vaid aasta ringi saada oleks. Maitseb ta ju nagu harilik kapsas, kuid laseb end töödelda samamoodi nagu kaalikas. Ehk siis üheka sees ei ole enam mingit narmendavat ja sodiks keevat kraami, vaid ilusad ühesuurused kuubikud. No ja kanasupi sisse ma ju kapsast ometi ei oleks pannud, aga nuikapsast, näe, panin ja ei juhtunud midagi. Väga tore köögivili.

Lõpetuseks veel -- klimbid. Imelik, kuidas mõni asi ei unune. Klimpide tegemine on üks neist.