Päris käed rüpes istunud ma siiski ei ole, kuid igapäevasele küpsetamisele tegin lõpu. Praegu on täpselt see aeg, kui orav kogub talvevarusid ja karuema sööb ennast rasva. Akna taga sabistab vihma ja nii mõnus on soojas toas midagi nosida. Ainult et varud, mis teistel loomadel ära kuluvad, kipuvad inimeste kõhtudel ja kannikatel kevadeks hoopis kasvama. Viimati tegin seda õunakooki, mis oli küll täitsa hea ja sai loomulikult taas järgmiseks päevaks otsa, kuid jahmatas suure suhkrukogusega. Samal päeval tõi ämm mulle paar tükki enda tehtud lihtsat biskviidiga õunakooki, mis mulle sel hetkel isegi rohkem maitses. Ta rääkis üldjoontes, kuidas ta seda tegi ja see jäi mul kripeldama. Täna enam ei suutnud ilma koogita olla. Otsustasin teha esimese katsetuse. Koorisin 5 keskmist õuna, lõikasin neljaks ja võtsin südamikud välja. Vahustasin 5 munakollast 5 sl suhkruga ja 5 munavalget näpuotsatäie soolaga eraldi. Munakollaste hulka segasin 5 sl jahu. Kõige lõpuks segasin õrnalt juurde munavalged. Määrisin 28 cm vormi võiga ja puistasin üle riivsaiaga. Laotasin õunasektorid, kumer pool allpool, vormi ja panin 180-kraadisesse ahju. Küpsetasin u 5 min. Seejärel võtsin vormi ahjust välja, puistasin õuntele suhkrut ja kaneeli, sinna peale lõikusin tükikesteks 50 g võid ja kõige peale valasin taina. Vorm uuesti ahju ja umbes 20 min on läbi ahjuukse kena kerkimist ja küpsemist vaadata. Kui koogi keskele torgatud puutikk jääb puhtaks on kook valmis. Keerasin kuumuse maha, kuid jätsin ahju pöördõhu režiimile ja biskviidi ahju, et see kokku ei vajuks. Umbes veerand tunni pärast ei pidanud enam vastu ja võtsin koogi välja, lasin veel tsipa jahtuda ja otsustasin proovida seda vormist väljutada. Tegin noaga servadest lahti, panin taldriku tagurpidi vormile ja kummutasin koogi välja.

Õnnestus enam-vähem, kuid selle retsepti puhul garantiid ei saa anda. Oleneb, kuidas õunad, suhkur ja või seal vormi põhjas on omavahel läbi saanud. See on rohkem selline oma pere kook, mitte külalistele ega blogisse eputamiseks. Mulle meeldib värske biskviidi tagasihoidlik maitse, mis laseb õunal ja kaneelil mõjule pääseda. Vähe suhkrut, vähe rasva. Vahukoor, mis siia ime hästi sobib, on optional extra e igaühe oma valik.

Tõe huvides tuleb lisada, et ämm tegi kuidagi nii, et tervetel õuntel võttis südamikud välja ja täitis suhkru-kaneeliseguga. Tal oli see kook veel õunasem. Uurin välja, kuidas täpselt ja annan teada.