Hiljutisest turulkäigust oli mul külmkapis ootel kotike maapirnidega. Oma leiust ämmale rääkides ütles ta, et "ah, see on ühe lille juurikas, aga ma pole viitsinud seda üles kaevata." Täpsemalt on siis tegu mugulpäevalille e topinamburiga, mida tuntakse veel ka juudikartuli ja Jeruusalemma artišoki nime all. Kevadel tahaks küll ise ka selle juurikaga tutvust teha. Loodan, et mul õnnestub see ikkagi maha istutada, mitte ära süüa, sest nagu selgub, "mullas olevaid mugulaid läbikülmumine ei riku ja need taluvad vabalt -20° ja rohkemgi külma. Seetõttu saab neid väga hästi kasvukohal ületalve säilitada. Siin on nendest nunnudest mugulatest sisukas lugemine. Sametist püreed koheva piimavahuga pakkus mulle möödunud talvel (Oma Maitse, veebruar 2010) restorani Senso peakokk Andres Rahula. Olen juba ammu tahtnud proovida, kas tema juhiste järgi valmistatud supp kannatab originaaliga võrdluse välja. Retsepti ja tooraine, mitte enda kiituseks tuleb öelda, et kannatas küll. Alltoodud retsept pisikeste minupoolsete mugandustega. Laiskusest ja piimavahustaja puudumisest tingituna ei kaunista minu supitassi vahumütsike.
Maapirni-cappuccino
300 g maapirni
250 ml aedviljapuljongit
200 ml vahukoort
1 tüümianioks (või u sama suur kogus kuivatatud tüümiani, mis jääb supi sisse)
soola
värskelt jahvatatud musta pipart
trühvliõli
100 ml piima
Koori ja tükelda maapirn. Keeda maapirn koos tüümianioksaga puljongis ja 100 ml vahukoores pehmeks. (Mulle tundus, et 200 ml koort on liiga palju, kui tahta korralik ports süüa. Espressotassikese täie jaoks võib olla rammusam.) Eemalda tüümianioks, püreesta segu ja vajadusel sõelu.
Pane tagasi kastrulisse, soovi korral lisa ülejäänud koor ja kuumuta keemiseni. Maitsesta soola ja musta pipraga, soovi korral ka natukese suhkruga, lisa pisut trühvliõli. Serveerides vahusta peale piima.
P.S. Et süüa saaksid nii ema kui beebi, võib juurikad pehmeks keeta ainult puljongis (kui on soolata) või lausa vees. Siis beebi osa eraldada ja ema osale lisada koor ning maitsestada.