Kassid moosi ei söö!

Mitte seda ei pidanud ma täna tegema! :S Aga noh, mängida on ju mõnus. Esimesed katsetused Helios 44-2ga kindlalt kere küljes kinni (adapteriga M42, aitäh, 35mm.ee). Ja töötlust polegi vaja!

Meeldiv on tõdeda, et silmanägemine veel korras ja käsi väga ei värise - manuaalselt teravustamine üpriski õnnestub. Samas, kassi sellega püüda on paras pähkel. Vedas!

Lõpus on see freelensing kaader, mis kassile meeldiks.

Tikri-õunamoos

Siin pole midagi pikalt nämmutada. Moos nagu moos ikka. Nipp on selles, et tikrid juba enne keetmist saumikseriga püreeks lasta, siis pole neid tüütuid kestasid. Suhe on 2 osa tikreid 1 osa õunu. Suhkrut on kilo marjade kohta umbes pool kilo. Osa oli moosisuhkur, muidu paneks veidi rohkem. Aga 1:1 nagu reeglina soovitatakse - no andke andeks, mul käsi lihtsalt ei tõuse! Marju-õunu keetsin minuteid 15-30 ilma suhkruta. Siis vaatasin, et õunatükid ikka liiga suured. Käisin uuesti sauaga üle ja siis läks suhkur ka sisse. Kui keema läks, võtsin veidi vahtu. Räägivad, et saab ka nii, et keedad ära 10-15 min, siis jahutad pool tundi, siis võtad korraga vahu ja seejärel purkidesse. Ma tegin ikka nii, nagu mäletan vanaema tegevat - nii kui tekib, kohe sipsti minema. Pärast saab ju vahtu noolida värske saia ja külma piimaga. Või sõrnikutega, nagu juuresoleval pildil.