Family fun on the beach

Photographing my sister's family I keep track of time. Once or twice a year I see where I am with my mind and skills. And looking back I can see things I do differently now, some embarrassing post production, too. They are the best, because I'm free to test whatever I want, to say whatever comes to mind and to behave however stupid I choose. This time we got a little bit careless, because I had a crazy busy summer and we had no time to plan anything. Somehow we ended up shooting at high noon with the harshest possible sun that casts some rather unpleasant shadows. After running around for 2 hours, not being able to see much due to the sun I was rather disappointed to see the results. For me it always has to be better than the last time. I got depressed and the files were burried under my work load. At some point I had to tell my sister Kairit that I blew it, that it was below my average standard and I'm sorry. It was kind of uneasy between us as the months passed and I hadn't shown but one picture to her.

So now, almost 6 month later I took the courage to peek into that folder. Yes, there was lots of crap for the reason that I shot more frames than I usually do. And therefore it was rather difficult to pick out the good ones. But eventually I'm pleased with the outcome, happy about a few frames and most importantly - Kairit is happy, too! And ironically I ended up with one of the longest web galleries ever (except weddings). Enjoy the summer breeze!

kairit-0062kairit-0064kairit-0084kairit-0014_WEBkairit-0033kairit-0145kairit-0198kairit-0200kairit-0243kairit-0254kairit-0276_WEBkairit-0914kairit-0769_WEBkairit-0365_WEBkairit-0158-2kairit-0442kairit-0430_WEBkairit-0460kairit-0495_WEBkairit-0474kairit-0480kairit-0483kairit-0605_WEBkairit-0624_WEBkairit-0591_WEBkairit-0541_WEBkairit-0633kairit-0670kairit-0671

Pere: sadulad ja purjed (3/3)

Lõpuks jõuab blogisse ka minu Noarootsi päeva finaal: peresessioon, mis algas hobuste saduldamisest ja lõppes punaste purjede all. Tegemist oli ka nn kihlussessiooniga, kuna Krista ja Marko pulmadeni oli selleks ajaks jäänud napp kuu. Tänaseks on nad juba jumala palge ees paari pandud ning ootavad oma pulmapilte. Kuna pulmades on tähelepanu keskpunktis pruutpaar, soovisid nad enne korraldada ühe vahva päeva oma tüdrukutele. Minu meelest on see suurepärane näide, mida kõike jõuab kogeda ja jäädvustada paari tunni jooksul. Tänapäeval on perepiltide tegemiseks lugematu arv võimalusi, kuid mulle meeldivad üha enam need, kus pere veedab ka päriselt mõnusalt aega. Siis on ka mälestused, mis sellest päevast jäävad - päris. Nii et mõelge, mida teile teha meeldiks ja siis kutsuge fotograaf endaga kaasa!

***

A session that begun with saddling horses and galloped into the sunset under the red sails is finally here. Today the couple who decided to have some family time before their big day is already waiting for their wedding photos. This is a good example what can be experienced and photographed during a couple of hours. To me the photos of families actually having a good time speak more than just posed portraits. So think first what you like to do and then invite a photographer to join you!

Location: Mars Ratsatalu & Roosta beach Make-up for Krista: Eva Rahv

peresessioonKM-023_WEBKM-035_WEBKM-104_WEB-katrin-pressKM-217_WEBKM-186_WEBKM-423_WEBKM-448_WEBKM-503_WEBKM-729_WEBKM-787_WEBKM-1047_WEBKM-877_WEBKM-1276-Edit_WEB

Perepilt: rannarahvas (3/2)

See on minu Noarootsi päeva teine sessioon. Pere kelle kodu asubki selle maalilise rannariba servas mändide all ja kus sirgub kaks poissi. Kahe-aastastega käib alati üks tants ja trall, kuid sinna vahele kingivad nad sekundi murdosa vältel ilmeid, mis teevad nunnumeetril rekordeid. Nii ka seekord :) perepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-pressperepildistamine-katrin-press

Beebiootus: kolmekesi rannas (3/1)

Sel kaunil päikeselisel suvepäeval tegin omamoodi rekordi: pildistasin 3 peret jutti. On fotograafe, kelle jaoks see on tavaline asi, kuid ma olen peljanud korraga liiga suurt tükki krahmata. Liiatigi, kui võimalik, pakun klientidele alati parima valgusega kellaaegu. Seekord aga olin kutsutud kaugemale - mulle juba koduseks saanud Noarootsi valda Läänemaal. Esmalt pidi mul olema üks sessioon, aga sõna levis ja kokku tuli kolm. Olgu kohe alustuseks öeldud, et sain sellest ettevõtmisest nii tohutu positiivse laengu, et pasundasin veel samal ööl Facebooki ja Instagrammi täis, kui tore päev mul oli! Mõtlesin kohe välja, et selliseid väljasõite peaks endale veel korraldada laskma. Teen nüüd sellise p a k k u m i s e, millest kõik võidavad. Niisiis, kutsu mind oma kodukanti pildistama! Näita mulle oma kodukoha ilusaid paiku, mõtleme koos välja, kuidas seal lahedaid pilte teha! Eriti heaks läheb siis, kui võtad kampa sama sooviga sõbranna, sest siis saavad mõlemad juba allahindlust. Kolmanda sessiooni pealt saavad kõik veel rohkem allahindlust! No ja neljanda pealt kõigile ikka veel juurde! Lõpmatuseni see jada ei kesta, sest ühel hetkel ma väsin ära :) Aga siis on olemas ka teine päev... Ühesõnaga - ajage punt kokku ja võtke ühendust! (Muide, sama süsteemiga võin tulla ka Eestist kaugemale, aga selleks on tõenäoliselt veidi rohkem pildisoovijaid tarvis.) Et kõik teaksid koodi, siis panen sellele kampaaniale nimeks KÜLASKÄIK!

Selle pakkumise raames teen nii portree-, pere-, beebide kui beebiootuse sessioone kestusega 1-2h (olenevalt töö iseloomust). Põhimõtteliselt võin vahepeal pildistada ka tehast ja direktorit, kui selleks on soovi :) Välja näeb see nii, et iga tellija saab endale kellaaja. Kohad võivad olla pisut erinevad eeldusel, et ühest kohast on mõistliku ajakuluga võimalik teise jõuda. (Näiteks Noarootsis pildistasin kl 16.30 ja 18.00 ühes kohas, siis sõitsin u 20 min ja hakkasin pildistama kl 20.00.)

Tellija võit on pildid paikades, mis on talle hingelähedased, kokkuhoitud sõidutunnid ja -raha, lisaks grupisoodustus minu teenuselt. Minu võit on üks korralik tööpäev, võimalus näha kauneid Eestimaa paiku, tutvuda vahvate inimestega, tegelda sellega, mida armastan ja saada uus võimas energialaeng. Need on minu jaoks piisavalt olulised tegurid, et teha veidi rohkem tööd veidi väiksema tasu eest.

Kampaania kestab sel aastal nii kaua kui saab pildistada kas õues või siseruumides loomuliku (ehk akna-) valgusega. Ehk siis valget aega peaks olema vähemalt 6-7 tundi. Kui ettevõtmine on edukas, siis läheb uuel välihooajal edasi.

Ja nüüd ma kavatsen kõik kolm sessiooni teile ette näidata, et võiksite veenduda, et ma enne päikese loojumist ära ei kustu. Midagi on neist 12-tunnistest pulmadest ikka kasu ka! Sportlik vorm muudkui paraneb :)

Kell 16.30 BEEBIOOTUS

SV-lapseootus-katrin-pressSV-137_WEB-beebiootus-katrin-pressSV-151-Edit_WEB-kõhupildid-katrin-pressSV-199_WEB-beebiootus-katrin-pressSV-340_WEB-lapseootus-katrin-pressSV-410_WEB-lapseootuse-pildistamine-katrin-pressSV-291_WEB-lapseootus-katrin-pressSV-304_WEBSV-371-Edit_WEB-beebiootus-katrin-pressSV-425_WEBSV-031_WEB

Perepilt koduõues

See pildiseeria on pärit üsna suve algusest, kui ilmataat pakkus troopilisi vihmahoogusid ja kõik mühas kasvada. Õnneks ilmaga vedas ja tagaajamine koduõues võis alata. Pere noorim liige oli selleks ajaks just nii suureks saanud, et oma pea otsustas ja omad jalad viisid sinna, kus parajasti kõige põnevam tundus olevat. Kui me esimesest ehmatusest toibusime, püüdsime olla tema jaoks nii huvitavad ja lõbusad kui jaksasime ja kõik hakkas laabuma. Erilise kiituse on ära teeninud pere vanemad lapsed. Sel ajal ma veel katsetasin arglikult mõningaid nippe ja mängulisi olukordi ning suures osas lasin lihtsalt asjadel omasoodu minna. Tänaseks on tänu mõnele heale koolitusele minu peresessioonid suures osas mäng ja peret ühendavad tegevused, mis pakuvad rõõmu nii lastele kui vanematele. Nii et see hea, mis piltidele jõuab, on ka päriselt kogetud, mitte vaid kaamera jaoks pingutatud. See on ka minu jaoks täiesti uus põnev maailm, kus fotodel ei poseerita, vaid need juhtuvad läbi mõnusate ühiste tegevuste. Lisaks tulemusele tegelen nüüd veel ka elamusega, mis jääb fotosessioonist endast. Mõlemas valkonnas on arenemise ja lihvimise võimalusi lõputult, kuid see kõik tundub nii õige!

leedmaa-082_WEBleedmaa-101_WEBleedmaa-235_WEBleedmaa-252-Edit_WEBleedmaa-256_WEBleedmaa-392_WEBleedmaa-435_WEBleedmaa-452_WEBleedmaa-534_WEBleedmaa-592_WEBleedmaa-633_WEBleedmaa-694_WEBleedmaa-710_WEB

Perega mängima!

Kes ütles, et pildistamine on igav, tüütu ja kohmetust tekitav kaamerasse jõllitamine!? Vale puha! See võib olla lõbu, mäng ja kvaliteetaeg perega - mälestused, mis ongi nii rõõmsad nagu pärast pildilt paistavad! See möll toimus paar päeva tagasi minu koduõues poolteise tunni vältel. Keegi ei usu niikuinii, aga ma ütlen ikka: kui see läbi sai, küsisid tüdrukud, millal nad uuesti võivad tulla. Alati ei olegi vaja nikerdustega purskkaevu ja kohvritäit erinevaid kostüüme. Eestimaa suvi ja õnnelikud inimesed on kõik, mis tarvis! Suvi ei lõpe juulikuus - tule minuga mängima!

Fredi-pere-596_WEBFredi-pere-042_WEBFredi-pere-079-Edit_WEBFredi-pere-136-Edit_WEBFredi-pere-609_WEBFredi-pere-162-Edit_WEB-katrin-pressFredi-pere-301_WEBFredi-pere-448_WEBFredi-pere-431_WEBFredi-pere-375_WEBFredi-pere-422-Edit_WEBFredi-pere-497_WEB-katrin-press

Reklaamfoto: Sleepwell madratsid

See oli üks mu tänavustest s-u-u-r-t-e-s-t projektidest: Sleepwelli madratsite imagopildid. 3 võttepäva, 3 lokatsiooni, mitu modelli ja professionaalne tiim. Reklaamiagentuur Ad Angels usaldas kõik pildistamisega seonduva minu hooleks: võttepaigad, modellid, stilist, meikar. Sõprade-tuttavate abiga leidsin vastutulelikud inimesed, kes lubasid oma kodudesse koos voodiga sisse marssida ja selle pahupidi pöörata. Koos stilist Britt Samosoniga vedasime kohale vajalikud rekvisiidid ja ehitasime üles pildikodud. Pärast pildistamist pakkisime kribinal krabinal jälle kokku. Ja nii kolm päeva järgemööda.

Nähtav materjal on Sleepwelli 3 tootesarjast: Blue, Red ja Black ning valminud tootekataloogist.

Aitäh! Agentuur: Ad Angels Stilist, rekvisiitor: Britt Samoson Meikar: Mammu Modellid: Johanna-Maria, Grete, Jaano, Uko, Otto, Enel ja Tom Kodude omanikud Teised sõbrad, kes aitasid kodusid ja modelle leida

sleepwell-067_WEB-katrin-press

BLUE

untitled shoot-073_WEBSW_blue-419_WEBSW_blue-543_WEBSW_blue-329_WEB-katrin-pressuntitled shoot-081_WEB

RED

untitled shoot-075_WEBSleepwell_01-503_WEB-katrin-pressSW_red_01-260_WEBuntitled shoot-084_WEB

BLACK

untitled shoot-079_WEBuntitled shoot-080_WEBsleepwell-069_WEB-katrin-press

Apple garden styled shoot / Korvitäis ubinaid

I love themed and styled shoots! And my sister loves decoration. We have enjoyed our teamwork in the past when styling shoots of her family. I realized only now that I could use her help more often. ***

Kellele ei meeldiks terviklikud lahendused?! Sellegipoolest pole need igapäevased, vaid nõuava eraldi planeerimist ja eeltööd. Aga kui idee hakkab teostuma, erinevad komponendid moodustavad terviku ja lõpuks saab tulemus ka korralikult viimistletud, siis on kõik asjaosalised rõõmsad! Mulle meeldivad üle kõige stiliseeritud teemasessioonid. Kohe räägin, miks. Kuid veel enne kinnitan, et otsin võimalusi neid tulevikus veelgi rohkem teha.

Igasugusele pildistamise eelneb suhtlemine kliendiga, tema soovide ja ootuste väljaselgitamine, mõttetöö ja omapoolsete lahenduste pakkumine. Sellest etapist võib kiiresti üle ratsutada, leppides kokku pildistamise aja ja koha, või minna süvitsi ja alustada sellest, millised soovitud pildid ideaalis olla võiksid. Ma ei eelda, et igaüks tuleb lagedale tohutult originaalsete ideedega, kuid olen alati tänulik vihje eest, et tahetakse teha midagi omapärast. Ideed tekivad klienti tundma õppides. Need võivad olla seotud mõne paiga, sündmuse, meeleolu, värvigamma või esemega. Lähtepunktiks võib olla mis iganes. Fotograafi ja stilisti asi on luua neist tervik.

Idee on õnnestumise garantii - nii võib vist väita küll. Keskne telg, mille ümber fotosessioon koondub, lahendab hästi mitu muret ühekorraga. Ei teagi kohe, kust alustada. Teemasessioonil omandab kõik nagu imeväel mõtte ja tekivad seosed. Koht, riietus, meik, rekvisiidid ja poosid - kõik on omavahel seotud. Mõistagi muudab eeltöö lihtsamaks pildistamise, kuid ma avaldan saladuse - see muudab oi kui palju lihtsamaks ka pildil olemise! Pildistatava põhimure on ju: "Mida ma tammun siin? Kuhu oma käed panna?" jne. Aga kui rollid on teada, on palju lihtsam nendele vastavalt ka käituda. Meik, soeng ja riietus muudavad rolli sisseelamise veelgi lihtsamaks ning annavad kindluse, et sul õnnestub maksimaalselt hea välja näha. Täiendavad rekvisiidid pakuvad tuge (nii otseselt kui kaudselt), annavad tegevust kätele, aitavad lõdvestuda ning lisavad pildiloole nüansse.

Selle pere kasvamisel olen ma algusest peale silma peal hoidnud, sest see on ju minu õe pere. Nende kasvamise lugu on ühtlasi ka minu fotograafiks saamise lugu. Esimesi etappe arhiivist ei leia, sest siis ma veel fotoblogi ei pidanud, küll aga on märk maas Elsa ootamisest ja tema esimestest elunädalatest. Kõikide nende pildistamiste ettevalmistus on käinud kiirelt ja sujuvalt, mõistmine poolelt sõnalt, üks asi siit, teine sealt ja valmis me olemegi! Õdede värk!

Kui veel tervikust rääkida, siis minu meele tegi eriti rõõmsaks, et sain sellest sessioonist kujundada ja trükkida ka fotoraamatud ning samuti jõudis üks lõuend nende koduseinale. Fotosüüdistus on postituse lõpus.

Neid pilte valides tekkis mul mõte, et seda sünergiat ei saa raisku lasta, nii et tegin Kairitile koostööettepaneku: "Teeme selliseid pildistamisi, mis meil koos hästi välja tulevad ja mida ma üksi ei jaksa ettevalmistada, ka teistele!" Kairit ütles: "Jah!" Nii et mul on nüüdsest poole rohkem ideid, jaksu ja mida kõike.

Kõlab ehk veidi ennatlikult, aga ka kevadisi-suviseid peresessioone võib juba hakata broneerima, sest pulmade bronn käib ja palju neid peresid sinna vahele ei mahugi! Mäletan eelmisest aastast nii hästi, kuidas korraks olid kased hiirekõrvul, siis tulid sirelid ja õunapuuõied, aga ainult korraks. Vijapõllud vahetasid värvi liiga kiiresti, puulehed värvusid ja langesid päevade, mitte nädalatega. Mõtle korraks, mis sind looduses kõnetab ja ära seda maha maga!

Kõigist muinasjutulistest talveideedest ma parem ei räägigi. Nende järele meil näpud juba sügelevad!

_DSC2580_WEB-katrin-press_DSC2539_WEB-katrin-press_DSC2653_WEB-katrin-press_DSC2625_WEB_kiss-katrin-press_DSC2627_WEB-katrin-press_DSC2494_WEB-katrin-press_DSC2443_WEB-katrin-press_DSC2437-Edit_WEB-katrin-press_DSC2755_WEB-katrin-press_DSC2630-Edit_WEB-katrin-pressuntitled shoot-026_WEB-katrin-pressuntitled shoot-032_WEB-katrin-pressuntitled shoot-028_WEB-katrin-press1474610_10202766201625827_509973786_n_WEB

Style: Kairit Järvekald Props: Katrin Press Location: Oru Farm OÜ

Üleõlavaade > looking back

CAL2013_katrinpress For the past 3 months or so I've been trying to figure something out. I was rather confused after a very busy spring and summer, finishing the summer's projects through the autumn and trying to find a peace of mind. This being the main reason for not blogging. I didn't know what to say or in which language.

Language choice in this blog has been a question for me for at least a year. (Or more. For example I didn't change the menus into Estonian from the very beginning.) I've written a couple of drafts in english, but never posted. This scares me out of my pants (or skin)! (See how helpless I am.) So from now on I'm officially going to look stupid. A tough choice. But if you bother to read further you'll notice that being brave is one of my New Year's resolutions together with reaching out, meaning being more open, communicating my thoughts and feelings e.t.c.

The English voice has always been in my head when blogging. I had to silence it in order to write in Estonian or translate my thoughts back into Estonian sometimes. Unfortunately the voice knows very little about English grammar and syntax. So be it. I'm tired fighting it. Main argument against English was being real and talking to my potential clients - Estonians - rather than to god knows who. Doing this I constantly felt cut off and kind of lonely. Most blogs I follow and people who's work I admire speak English irrespective of their mother tongue. Even my web stats backs up this change: more than one third of my page views come from other countries, most of them probably understanding Estonian, though.

I'm old enough to know that all those questions: what, why, how and for who keep coming back from time to time. They mark change. Knowing the pattern makes you less anxious, but rarely helps to get any answers. So you just wait until it settles. Today, ironically, it finally felt right. So, in order to be even more cliché, her are my New Year's resolutions:

- Be brave, reach out.

- Blog more, Facebook less.

- Cook more, eat less.

- Shoot personal projects.

- Keep fit, but don't waste your energy.

This said, it's time to analyze the year gone by. For those curious and fluent in Estonian, here is the overview of 2012 with some hopes and expectations. Had to scroll it over myself as well to recall and compare.

2012 was a year for lots of firsts: first wedding, first newborn session, first months of being entrepreneur e.t.c. Expectations for 2013 were actually higher than I dared to say in my blog post - energy level was high and everything looked promising. 2012 was a year hard to beat. Therefore maybe I'm not so overwhelmingly happy with the year 2013. It was a year of stabilization.

My main hope was to establish the photography business and to shoot a couple of weddings. Those goals I achieved. Second half-year got so busy that I recall buying a memory card for every new shoot, because I had no time to download and backup the files. This led me to some other workflow related issues: slow computer (had to buy a new one), trouble to meet the deadlines, silence in blog e.t.c.

Another aspect I recall is a large variety of photography jobs I took, some of what I had no previous experience with (corporate portraits, fashion). It meant uncertainty and learning new things as you go. It was a necessary step in order to gain experience, but this also led to hesitation and lack of energy towards the end of the year. The lesson I take with me to the upcoming year is to choose my jobs more carefully, be even more self-conscious and specialize. There is no particular goal, financial or other, that I aim to achieve. I'd rather be kinder, less cynical and true to myself. Let's see where that takes me...

Most important gift of the bygone year for me is knowing myself a little better and knowing that photography still makes me happy. It's a nice, solid feeling to go on with.

Happy New Year my dear friends! Thank you for stopping by! Now that I'm healed and not yet overloaded with new projects, there will be more posts soon.

 

Kaksikud

See kaksikute pere võib kõhkluseta pälvida mu parimate klientide tiitli, sest olen neid poisse pildistanud juba kolm korda - ja nad pole siin piltidel veel isegi kolmesed! Selle pere ja ka teiste mu klientide ettenägelikkus jõudis mulle kohale alles paar päeva tagasi, kui otsisin pilti oma lapsest, mida saaks vanaemale kinkimiseks suurele lõuendile trükkida. Nagu selgus - kingsepal pole kingi! Ma ei räägi mõnest möödaminnes tehtud klõpsust ega reisipildist, mida inimestel tänapäeval ikka leidub, vaid sellest ühest heast pildist, mis kõnetab ka võõraid, kus lisaks äratuntavale näole on veel mingi mõõde. Mõistagi pole ma sellest teemast kirjutades erapooletu, kuid objektiivi teisest otsast sisse vaadates olen siiski lihtsalt ema, kelle koduseinad on tühjad ja kelle kell tiksub kole kiiresti ja valjult. Tuttav?

Mõnikord, kui oma klientide pilte töötlen, olen nende peale kade - neil on midagi, mida minul ei ole. Nende piltidel on lapsed kenasti riides, kammitud ja sobival taustal, sest pildistamist on ettevalmistatud ja selleks on võetud aega. Üheaegselt nii tellija kui teostaja, nii ema kui fotograaf olla on seda keerulisem, mida vanemaks laps saab. Ma korra proovisin, kui lehed veel puus olid, aga mind saadeti üpris konkreetselt pikalt.

See on asja üks külg. Teine kurb tõsiasi on see, et me ei ole kunagi ühel pildil, sest mina ju pildistan. Võin ühe (võib-olla kahe) käe sõrmedel üles lugeda pildid, kus olen oma poisiga koos. Ta saab kevadel 4. Praegu ta veel ronib sülle, tahab kallistada ja valusale varbale pealepuhumist, aga kauaks? Jah, ma saan pildistada tema välimuse muutumist, tema igapäevaseid toimetusi, kuid hoopis raskem on jäädvustada neid hetki, mis meil on koos. Seda lähedust. Nii et kui mina õige pea hakkan oma perele fotograafi otsima, siis ülesanne on - lähedus.

Veel üks asi, mida olen hakanud pildistades mõistma - üks hea pilt on rohkem väärt kui sada keskpärast. Kahjuks ei saa minna fotograafi juurde ainult "seda head" tegema. Soojenduseks tuleb ikka need ülejäänud ka ära teha. Aga valida fotograafi selle järgi, kes annab rohkem pilte, on rumalus. Kas tal on igas blogipostituses üks selline pilt, mille nood inimesed tahaksid koju seinale panna?

Niisiis selle ilusa suvise looga tänan kõiki neid inimesi, kes on mind siiani usaldanud. Tuletan meelde, et seinapilt, fotoraamat või mõni muu fotoga meene on suurepärane kingitus. Just selliseid kingitusi plaanin nendeks pühadeks teha ka oma perele: sorteerida oma lapse esimese 3 eluaasta pildid (teha varukoopiad), kujundad ja trükkida fotoraamatuid nii endale kui vanavanematele ja vähemalt ühe suure pildi koju seinale. Ja uuel aastal kindlasti - pildistama!

kaksikud_DSC3136_WEB_katrinpress_DSC3253_WEB_kaksikud_katrinpress_DSC3273_WEB_kaksikud_katrinpress_DSC3312-Edit_WEB_kaksikud_katrinpress_DSC3341_WEB_kaksikud_katrinpress_DSC3386_WEBkaksikud_DSC3424_WEBkaksikud_DSC3510_WEB20130711-_DSC3830-untitled_WEB

Stuudio test

Iga oluline üritus vajab peaproovi ja seda me täna tegimegi. Meie pop-up stuudio, nagu moodsal ajal öeldakse, on suurepärane. Pühapäevaks on veel mõned vabad ajad. Tulge pildistama!

Lisaks valgele taustale on meil lahedalt käes ka imekauni talvemaastikuga aknapinda, mis valgel ajal sobib hästi portree pildistamiseks. Mul oleks kedagi teist oluliselt lihtsam pildistada kui ennast.

Tähtis number aja broneerimiseks on +372 5070 801.

K tüdrukuteõhtu Kõue mõisas

Minu head sõbrad on nõuks võtnud oma kooselu ametlikuks muuta ja sõpru pulmapeoga rõõmustada. Pruudi õed ja sõbrannad korraldasid siis, nagu kord ja kohus, tulevasele abielunaisele üllatuspeo. Igaüks käis oma parimad ideed välja ja tulemuseks oli see võrratu õhtusöök Kõue mõisas. Kuigi plaanisin varem kohale jõuda ja kõik fotograafi pilguga üle mõõta, läks nii, et teised olid minu saabudes juba lauda istunud. Pruut laua otsa - seljaga akna poole. See aga tähendab seda, et aknast langeb valgus igale poole mujale peale peategelase näo. Võttis korraks mühisema, aga mis seal ikka - tuli leppida. Tagantjärele võin selle üle ainult rõõmu tunda, sest nii sündisid just need pildid, millega ma ise kõige rohkem rahule jäin. Peasüüdlased on loomulikult kaunid naised, keda mul õnnestus läbi kaamera luurata, eriti tulevane pruut, kellel naeratust pildilt vaadates läheb endalgi tuju paremaks. Omaette tegelane piltidel on mõisakompleks, mis pakkus tausta, kus oleks patt ebaõnnestuda. Sageli on ju nii, et pead muretsema asjade pärast, mis kaadrisse sattudes võivad pildi ära rikkuda. Siin seda muret pole. Oli kahju, et ei jõudnud rohkem pildistada lauale toodud roogasid ja interjööris leiduvaid detaile. Samuti oleks nendes ideaaltingimustes tahtnud iga osalejaga personaalse fotosessiooni korraldada, aga selleks jäi aega napiks. Loodan, et mõnega neist avaneb mul see võimalus tulevikus.