Katrin Press Photography

Blog

Love Bites ♡ Food & life captured with love. Armastuse Ampsud.

Midagi hingele. Ja kõhtu ka.

Täna oli üle pika aja mõnus hommik iseendaga ja võib vist isegi öelda, et endale :) Nautisin seda eelmisel õhtul külmkapis leiduvast kokku segatud riisi-kohupiimavormiga, kus heade lisanditega pole kokku hoitud. Ootasin seda harvaesinevat, lühikest pilvitut "akent" meie sombuses sügisilmas, et üks soolane pirukas loomuliku valgusega ära pildistada. Täna laabus kõik suurepäraselt - laps oli üle pika aja taas lasteaias, ümberringi rahu ja vaikus. Tegin tiiru aias ja noppisin viimaseid allesjäänud õisi - mõned nõgesed, kolm kannikest ja paar floksi, lisaks särtsakaid metsviinapuuvääte. Terve suve (kui seda oligi) olen elanud nina vastu ekraani ja maal elamise võlusid vaevu märganud. Ei tea, kuhu see suvi kadus... Kola üles sättides süvenes tunne, et pean pilti tegema ka sellest lihtsast magusast vormiroast, mida eelmisel õhtul perele  olin teinud.  Ammu ei ole pildistanud midagi lihtsalt oma rõõmuks. Nüüd oli selleks ometi võimalus.

Kõik sai alguse ühest keedetud riisi kotikesest, mis nukralt külmkapis oma aega ootas. See jäi ühes toidukorrast nii üle, et ma ei viitsinud isegi kotist välja valada. Praeahi oli seenepiruka küpsetamisest juba soe ja järgnev on tõesti ainult kokkusegamise vaev.

Riisi-kohupiimavorm porgandi ja kõiksugu heaga

riisi (keetmata kujul) 125 g e 1 keedukotike 400 g torukohupiima 2 dl suhkrut 1 tl vanillisuhkrut või -essentsi 3 muna 1/2 sidruni mahl ja riivitud koor 2-3 keskmist porgandit peotäis rosinaid peotäis kuivatatud jõhvikaid kuivatatud aprikoose 70 g valget šokolaadi võid

Kui riis on keetmata, siis ma vist üldse ei viitsiks seda magustoitu tegema hakata. Lihtsalt peaksin meeles, et järgmine kord, kui vaja riisi keeta, paneksin varuga keema. Keedetud riisi saab nii mitmeti ära kasutada, et seda pole patt liiaga keeta. Riisile lisa suhkur ja sega ühtlaseks, seejärel pigista juurde kohupiim, maitsesta vanilliga. Saadud massile lisa ükshaaval segades munad. Riivi sisse sidrunikoor ja pigista mahl. Kui tundub, et suhkrut on vähe, pane juurde, ma täpselt ei mõõtnud. Segu võiks olla pigem veidi liiga magus, sest küpsedes maitse maheneb. Liiga magedana pole see vorm ikka päris see. Seejärel riivi jämeda riiviga porgand ja sega tainasse. Edasine on vaid fantaasia küsimus: rosinad, hakitud aprikoosid, kuivatatud jõhvikad, hakitud valge šokolaad - mul lihtsalt olid mingid jäägid käepärast. Määri küpsetusvorm (26-28 cm või levinud kandiline a la Pyrex) võiga, kalla segu vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus 30-45 min. Lõhnast saad aru, kui on valmis. Pealt on kena kuldne, servad pruunikad ja ei vetru ega võdise. Võib kohe lusika sisse lüüa ja jäätist või hapukoort kõrvale tarvitada. Järgmiseks hommikuks on kenasti tahenenud, maitsed veel paremini välja tulnud ja kõlbab isegi koogi asemel pakkuda.

See pole tegelikult ju mingi avastus. Sellest ajast, kui meie peres väike laps, tegelen pidevalt mingite pudrujääkide ja sarnase ollusega. Mõtlen, kuidas magusasse ka midagi kasulikku sisse segada - nt porgandit. See sobib kindlasti ka kõrvitsaga nii riivitud kui püree kujul, riivõunaga. Suvikõrvits läheks ehk ka, kuna seda koogi sissegi pannakse  - tasub proovimist.

Minu mõte oli see, et need lihtsad toidud, mida kokkuhoidliku meelega vanaema kunagi tegi (vähemalt mulle küll), kipuvad ehk mõnikord sisefilee ja kreembrülee varju jääma ja meelest ära minema. Nüüd olen väikese panuse mineviku pärandi edasikandmisse jälle andnud.

Meie lapse teine hitt on kakaopuder. Teete ikka seda, kui mannaputru hommikust üle jääb? Puder tilga piimaga potis uuesti kuumaks ja ühtlaseks, suhkrut ja kakaod sisse. Kui kohe ära ei sööda, siis kuumana vormi või tassikesse, jahtunult saab veel kenasti taldrikule kummutada ja kõiksugu lisandeid - piima, vahukoort, hapukoort või marju juurde lisada.

Kuna oli juba selline mõnus sissepoole päev, siis vaatasin korra otsa ka sellele tüdrukule, kes vanaemalt hommikusöögiks 3 päeva järjest pannkooke tellis. Ja sai. Neljandal enam ei tahtnud.