Tatraveski ja teisi jutte

Hannes sööb nüüdsel ajal hommikuks tatraputru õunapüreega. Vaevalt, et selles midagi erilist on, aga kuna tutvusringis on mõned esmakordsed püreetajad, siis võib-olla pole kõik veel tatrani jõudnud. Ja kui kellelegi üldse tänapäeval kallist tatart sööta, siis neile kõige pisematele, eksju. No üritasin mina kohviveski puudumist korvata sauseguri purustustopsis tatart jahvatades, kuid edutult. Kui on üks kodumasin, mida Hannes kardab ka peale korduvat demonstratsiooni, siis on see nimetet pragistev jahvataja. Muide, vähemalt pooltel kordadel käin jahvatamas õues, trepi peal -- tänud meespere nutikusele, et sinna pistik on tehtud. Panin siis selle pisut poleeritud tatra sealt jahvatajast keema. Keetsin nagu tavaliselt pehmeks ja siis veel pehmemaks. Päris mitu korda tuli vett juurde valada. Järgmine etapp on siis saumikserdamine, mistõttu pole vaja oodata, et vesi pudrust täiesti välja keeks, vastupidi, seda (kuuma keedetud vett) tuleb püreestades lisaks kallata, et oleks ikka sedamoodi nagu köögiviljapüreed.

Väikesest peotäiest tatrast saab kõva pool liitrit tatrapüreed, mida laps sööb õige mitu päeva. Ma naksasin selle läbi ja ei pannud enne mingeid lisandeid vaid pakkisin suurema osa karpi ja külmkappi (tavalisse). Järgmine kord proovin sügavasse ka panna. Meie hommikusöök näeb siis välja nii, et sügavkülmast võtan muhvinivormitäie õunapüreed, panen klaasiga kuuma vette sulama. Karbist tõstan välja umbes sama palju tatraputru. Üllatus, üllatus -- puder on läinud klimpi, mis segades jääb ikka tükiline. Ajan tatraplönni läbi sõela ja lisan uuesti kuuma keedetud vett. Segan ning nüüd on mul taas korralik beebipuder. Kui õun on sulanud, panen kaks kokku.

Õunaga segatud putru jääb tõenäoliselt üle. Selle salvestan kaanega purki ja uuesti külma. Koos õunaga puder enam klimpi ei lähe. Järgmisel päeval soojaks ja kärab küll. Pole ükski kõhutõbi meid sellepärast tabanud. Kolmas päev samast purgist on juba omal riisikol.

Magustoit emmele

Nüüd läheb põnevamaks. Loomulikult võib lapsest järele jäänud pudru niisama nahka pista. Mina sedasi ei saa, hakkan kohe kapiustega kolistama: mida millega kokku segada, et maitsvam oleks. Täiesti lollikindel ja ülimaitsev on juurde segada magusat kohupiimakreemi. Mõtled küll, et mis seal ikka, aga proovi! Magustoit muutub mõnusalt kergeks ja kreemjaks. Pakud pokaalist külalistelegi ja palud mõistatada, millest tehtud. :P

Lisaks on ju tatral kõik need head omadused. Tatras on palju kiudaineid ning vähe kaloreid ja rasva. Tatratoitude söömine soodustab seedimist ning võib ära hoida mitmesuguseid vähkkasvajaid. See teravili tõstab organismi võimet suhkrut muundada, mis võib aidata ära hoida suhkruhaigust. Tatar varustab organismi täiuslikuma valgu vormiga kui paljud teised teraviljad ja on seepärast eriti hea taimetoitlastele.

Lillkapsast ka

Lillkapsast nii palju lisaks, et ka beebitoidu puhul on kasu püreesupi tarkustest. Lillkapsas üksinda on hästi vesise maitsega. Selleks, et seda saaks püreestada, tuleb veel suht palju vett juurde panna. Tulemuseks on vesine vesi. Kartul maitsestamata püreena on minu meelest ka labane ja mõttetu ollus. Oluliselt paremini maitsevad need kaks asja koos. Kartulit siis mitte sausegurdada, vaid soojalt läbi sõela ajada, muidu läheb kliistriks. Kui kartulite läbi sõela ajamine meeldima hakkas, võib teha gnocchisid. :) Ma teen mõni teine kord.