Sööme kala! Kokaraamat. Cookbook: Let's Eat Fish!

Six month ago I was working on this cookbook about Baltic sea fish. The book was published in May 2014, then the summer started and I almost forgot about it. The reason why I'm talking about it now is that there will be a so called part 2. A book about meat. Me with my camera and a good appetite and my foodie friend, a recipe goddess Liina Karron in the kitchen again! I moved in to her place today with my loads of gear and props. We will heat up the kitchen for 7 to 8 days and what will come out of this you will see already before christmas. For now enjoy the fish book.

I will make a giveaway also. Go to my Facebook page, like the page and write a comment under the post about the book giveaway. I will give at least 2 (maybe 3, depending on how many want it) copies of the book, signed by both of us. Go check it out! :)

* * *

Kuus kuud tagasi töötasime koos Liina Karroniga selle raamatu kallal. Siis tuli suvi ja kõigil mõlkus meeles vaid koos kaladega meres ujumine, mitte niivõrd kokkamine. Seetõttu vajus raamat ka minu poolt veidi unustuse hõlma. Põhjus, miks ma sellest praegu räägin, on uudis - sellele tuleb järg! Me sööme liha!

Täna kolisin kõige oma varustusega Liina juurde sisse. Me kütame köögi kuumaks ja seda, mis välja tuleb, saab käes hoida juba enne jõule.

Seniks aga naudi kalaraamatut!

Et nauding oleks täielik, annan ära vähemalt 2 (võib-olla 3, olenevalt soovijate arvust) eksemplari meie mõlemi autogrammidega :P Loosimises osalemiseks mine minu Facebooki lehele, lisa leht meeldivaks ja jäta osalemissoovi kohta märge kalaraamatu postituse alla! Head loosiõnne ja mõnusat kokkamist!

kalaraamat1-015_WEBmeri-465_WEBkalaraamat2-065_WEBkalaraamat2-138_WEBkalaraamat2-184_WEBkalaraamat2-262-2_WEBkalaraamat2-288_WEBkalaraamat2-392_WEBkalaraamat4-075_WEBkalaraamat5-048_WEBkalaraamat6-336_WEBkalaraamat7-256_WEBkalaraamat8-103-Edit_WEBmeri-150_WEBuntitled shoot-039_WEBmeri-182_WEBuntitled shoot-042_WEBmeri-306_WEBmeri-423_WEB

Beetroot love

I'm in love with this beetroot! Maakeeli: ma istun ja vaatan seda peeti, tema paakunud nahka ja kühmusid, neid peeneid narmasjuuri, seda murdunud lehte, neid sügavaid punaseid ja lillasid, mis vastanduvad lehtede kollakasrohelisele, ja kogu elu, mis täidab selle pisikese pinna, seda kerget liivasegust mulda, nende kollaseõielisi umbrohtude tekitatud haldjatolmu, krabisevat kõdu ja torkivat leheserva - ja olen sõnatu. Alandlik ja tänulik, et võin olla samasugune.

beetroot love

Pere: sadulad ja purjed (3/3)

Lõpuks jõuab blogisse ka minu Noarootsi päeva finaal: peresessioon, mis algas hobuste saduldamisest ja lõppes punaste purjede all. Tegemist oli ka nn kihlussessiooniga, kuna Krista ja Marko pulmadeni oli selleks ajaks jäänud napp kuu. Tänaseks on nad juba jumala palge ees paari pandud ning ootavad oma pulmapilte. Kuna pulmades on tähelepanu keskpunktis pruutpaar, soovisid nad enne korraldada ühe vahva päeva oma tüdrukutele. Minu meelest on see suurepärane näide, mida kõike jõuab kogeda ja jäädvustada paari tunni jooksul. Tänapäeval on perepiltide tegemiseks lugematu arv võimalusi, kuid mulle meeldivad üha enam need, kus pere veedab ka päriselt mõnusalt aega. Siis on ka mälestused, mis sellest päevast jäävad - päris. Nii et mõelge, mida teile teha meeldiks ja siis kutsuge fotograaf endaga kaasa!

***

A session that begun with saddling horses and galloped into the sunset under the red sails is finally here. Today the couple who decided to have some family time before their big day is already waiting for their wedding photos. This is a good example what can be experienced and photographed during a couple of hours. To me the photos of families actually having a good time speak more than just posed portraits. So think first what you like to do and then invite a photographer to join you!

Location: Mars Ratsatalu & Roosta beach Make-up for Krista: Eva Rahv

peresessioonKM-023_WEBKM-035_WEBKM-104_WEB-katrin-pressKM-217_WEBKM-186_WEBKM-423_WEBKM-448_WEBKM-503_WEBKM-729_WEBKM-787_WEBKM-1047_WEBKM-877_WEBKM-1276-Edit_WEB

Eesti toidu lugu 1

Ma olen väga õnnelik! Tegelikult juba pikemat aega. Õnn on kasvanud sammhaaval hetkest, mil kaamera kätte võtsin ja vahel tundub, et see enam suuremaks minna ei saa - aga ikka saab. Just selline on kontekst, milles alustan oma esimest kirjatükki Eesti toidust. See on selline teema, mis on mind ümbritsenud nii kaua, et raske on hoiduda tervet oma elulugu kirja panemast ja olulist ebaolulisest eristada. Igatahes väga paljudest asjadest tingituna hakkasin mingil hetkel mõtlema, et lahe oleks pildistada lisaks valmis toitudele ka seda, kust toiduained pärit on ja kuidas nad meie toidulauale jõuavad. Üks ajendeid oli ka mõne aasta tagune Rootsis käik koos toidublogijatega, restorani Gastrologik külastus ja kingituseks kaasa saadud trükis, milles mõnusa skandinaavialiku esteetikaga oli dokumenteeritud tolle restorani tooraine päritolu. Kohe tekkis endal ka tahtmine minna samasuguse tundega pilte tegema!

Peast käisid läbi märksõnad: projekt, põllumajandusministeerium, Eesti toit jne, aga nagu ikka, tulid pakilisemad asjad vahele ja sinna paika see mõte jäi. Paariks aastaks või nii. Kuni - mõni päev peale Telliskivi loomelinnakus toimunud tänavatoidu festivali sain kõne - põllumajandusministeeriumist! Natuke häbi on kõlada nii pateetiliselt, aga "do what you love" võtab selle kõik kokku. Otsustasin, et pean sinna festivalile kaamera kaasa võtma, sest see on nii minu teema. Olen üldiselt üpris laisk ja naljalt midagi lihtsalt oma lõbuks, ilma tellimuseta ei pildista. Lisaks võtsin ka aja, panin pildid blogisse ja - mul vedas! Keegi pani mind tähele.

Kohtumisele põllumajandusministeeriumis võtsin kaasa kogu oma aastate jooksul kogunenud õhina ja rootslaste raamatu. Vastu sain pika nimekirja toidu tootmise valdkondadest, millest pilte soovitakse. Kodus katsusin need kõik loogiliselt kalendrisse paigutada ja nii mu põllumajandusreporteri karjäär alguse sai.

Päris esimese etapi tegin Peipsi ääres ja see väärib kindlasti ka kirjapanemist, kuid värskemad muljed tulid peale ja need on vaja kärmelt maha laadida.

VILI

Teravili kui selline ei ole mulle päris võõras, sest mu kodutalu ümber on paarkümmend hektarit maad, mis on talunikele välja renditud. Viljapõllud on erineval aastaajal erinevalt ilusad ja see on ka kõik, millest ma siiani hoolinud olen. Kaera tunnen ära, aga rukis-nisu-oder on kama kaks.

Olin jõudnud just välja mõelda, et peaks hakkama teravilja teemaga tegelema, kui minu akna taha ilmusid kombainid. Oodake! Pidage, mul on vaja pilti teha! Haarasin siis kiirelt kaamera ja tormasin õue. Suured mürisevad masinad, kuldsed torkivad kõrred, kuumus ja peenike kleepuv tolm, mida vist ka mu kaamera sensor tunda sai. See haaras mind täielikult, nagu spordivõistlus. Kui veel kohale ilmusid "frakkides kohtunikud" oli päev korda läinud!

Kuna ministeerium soovis pildi juures märkida, millise viljaga on tegu, tegin kõne põllumehele. "Varane oder", tuli vastuseks. Küsisin veel paari asja kohta nõu ja muu seas tuli välja, et Sangaste rukkiga, mis mul nimekirjas seisis, tuleb kiirelt tegelda.

PMvili1-212-Edit-2PMvili1-249-Edit-2

PIIMATÖÖSTUS

Sain ministeeriumist Saidafarmi kontaktid, peremehega kiirelt kaubale ja väljasõit! Saidafarm on eelkõige kuulus oma mahedate piimatoodete poolest. Aga Sangaste rukis kasvab neil ka. Sain teada, et lisaks terale on selle väärtuseks pikk kõrs, millest saab lehmadele allapanuks palju head põhku.

Kõigepealt läksin koos juhataja Juhan Särgavaga tootmist vaatama. Loomulikult kandsin samasugust meeliülendavat kostüümi, nagu pildil näha ja siniseid haiglasussikesi. Kahju, et selfie tegemata jäi :)

_DSC2492_WEB

Et väljas hakkas kallama tohutut padukat ja viljapõllule minna ei saanud, läksime hoopis lauta. See oli minusuguse linnalapse jaoks päeva põnevaim osa! Tootmisest tenniste otsa jäänud kilesussidest oli kummikute puudumisel palju kasu, sest otsustasin elamuse nimel vapralt sõnnikut trotsida. Tabasin end mõttelt: millal üldse viimati lauta asja oli? Tundub, et see käik jäi ikka lapsepõlve. Suurt lauta olin enne ka näinud, kuna mu vanemad on EPA-kad ja katselaut, kust mannerguga koju piima toodi, oli jalutuskäigu kaugusel. Võib-olla just seetõttu hakkas lisaks uudishimule tööle veel mingi teine, nostalgiline mõõde.

Kuidas portreteerida lehma?

Siin ma nüüd olen, kaamera käes, abivalmilt selja taga seisva farmidirektori tiheda tööpäeva kell kuklas tiksumas. Siin on laut, need on lehmad - teeme pilti! Aga kuidas? Üldised kaadrid tehtud, teeks mõnest vissist portree ka. Pime on. Hakkan valguslaigus seisva uudishimuliku modelliga suhtlema.

"Oi kui nunnu nina sul on!" (Oot, aga miks su silmad ninast nii kaugel asuvad?! Ma ei saa ju neid selles valguses korraga teravaks. Silmad või nina? Silmad-nina, silmad-nina...) "Kena vissi, tubli vissi..." (Ah, teeks siis hoopis profiilis.) "Vissi-vissi, ilus vissi." (Oi, kuhu teine silm kadus!? Ah need asuvad teine teisel pool pead!) "Tubli vissi, lahke vissi. Mina saan pildi, aga mida sina saad...?

Eks see suurfarm paratamatult üks konveier ole: puhkeruum, ooteruum, lüpsiala. Sellest hoolimata pole side looma ja inimese vahel kadunud. Igal lehmal on mõistagi nimi ja inimesed, kes nendega tegelevad, tunnevad suuremat osa neist nimepidi. "Päris kõiki ei tunne, aga mul on omad lemmikud," ütleb karjak ühega kaelakuti koos poseerides. "Mallu ju paremale poole ei tule (lüpsile)!" hõikab lüpsja karjakule, kui viimane loomi lüpsijärjekord ajab. Põnev on vaadata, kuidas heinapall kerib end lahti nagu rullbiskviit. Kus üks lõpeb, on teine juba traktoriga ette veetud - selle töö mees teab täpselt, mitme meetri jagu ninaesist ühest pallist saab. Palju rasket ja musta tööd, kuid lõpuks ta kogumisnõusse voolab - värske piim.

_DSC2546_WEB_DSC2606_WEB

SANGASTE RUKIS

Sõidame Juhani rohelise neliveolisega põldude vahel ja otsime paremat vaadet. Farmer ajab oma "tanki" peaaegu vilja sisse, et ma kastile ronides ülevalt paremaid kaadreid saaks. Selle 3-astmelise trepiga, mille oma auto pagasiruumi unustasin, poleks siin midagi teha olnudki. Kui mees põllu sisse astub, saan aru, mis selles sordis nii erilist on - ta on kõrge ja graatsiline. Mõned kõrred ulatuvad keskmisest pikemal mehel üle pea. See on ka põhjus, miks Sangaste rukis lamandumisele nii aldis on. Kui päike pilve tagant välja tuleb, lööb põld särama nagu hiiglaslik kuldse niidi pusa!

See ongi üks õnne avaldusmisvorme, mille eest ma saatust piisavalt tänada ei jõua!

_DSC2815_WEB_DSC2874_WEB mak-embleem-horisontaal-400

Ülbe hall e kevad põhjarannikul

Usu või ära usu, aga meretuulega on põhjarannikul veel paras novembriilm, kuid halbade mõtete minemauhtumiseks sobib sama hästi kui reis Prantsuse Rivierasse. Leidsin sealt endale sobiva majakese ka. Part käis korstna otsas tiibu puhkamas. Ausõna. Nii et kui eelmine postitus tundus pisut liiga ühetooniline, siis siin on veidi värvi ka. Õige veidi.

meri-412-Edit-katrin-pressmeri-439-Edit-2meri-345-Editmeri-088-Edit_WEBmeri-442-Edit-katrin-pressmeri-391-Editmeri-280-Edit-katrin-pressmeri-258-Edit

Fotograaf Katrin Press | Harilik Pliiats

Embrace the grey e kallista halli

Hall on. Nii ängistavalt hall, et ongi kaks võimalust, kas üritada selle vastu võidelda või see omaks võtta. Läksin toast välja kindla sihiga otsida hallimast hallimat - teha ilma värvita pilte. Kondasin koos oma halli kassiga kõige kõledamal tühermaal ja kõige tolmusemates nurkades. Aga värvid olid kohal. Oleksin võinud need hiljem arvutis maha nühkida, kuid kahju hakkas. Las olla, nagu on. Juba hakkas parem.grey-106_WEB_text_katrinpressgrey-029_WEBgrey-022_WEBgrey-049_WEB_katrinpressgrey-052_WEBgrey-065_WEBgrey-063_WEB_katrinpressgrey-102_WEBgrey-110_WEBgrey-097_WEB_kass_katrinpressgrey-123-2_WEBgrey-139_WEBgrey-013_WEB_linses_katrinpressgrey-150_WEB_linses_katrinpress

Koolitus: lillede pildistamine

Eile andsin kodukandis oma esimese fotokoolituse. Rääkisin Karla küla aiandustalude korraldatud Lillerallil lillede pildistamisest.Kuna aiahuviliste seltskond oli kirju ja erineva tasemega alustasin A-st ja B-st ning katsusin teha nii, et jutt sobiks ka kompaktkaamera omanikele. Et kohapeal näitliku materjali kasutamise võimalust ei olnud, panen koolituse slaidid (Klikka linki, lae alla ja paki lahti. Slaidid on pdf-failina.) ja näitliku materjali koos kommentaaridega sellesse postitusse. Mainisin koolitusel ja kordan ka siin üle, et lilled ei ole minu spetsiifiline huviala. Kuna elan maal ja mulle vahel lihtsalt meeldib kaamera jalutama viia, siis on ka mõned lilled kaadrisse sattunud. Lisaks kõpitsen vähehaaval majaümbrust ja dokumenteerin vahel, mis peenardes toimub. Kolmandaks põhjuseks lilli pildistada on naisteajakirja Mari aiarubriik, mida ma toimetan ja kuhu lugude tarvis pilte teen. Nii et see, mida ma jagan on lihtsalt vähene elu jooksul kogunenud üldine fototarkus. 20130623-_DSC1880_WEB_katrin_pressDSC_7524_ed_WEB_Katrin_press Selle pildivalik sai siia illustreerimaks mõtet, et enne nupule vajutamist võiks teadvustada, kas meid huvitab üldplaan - maastik, taimede grupp või üksik õis. Samuti leiab siit rõhutatult staatilist, tsentraalset kompositsiooni. Ja kui meil mõlgub meeles mõni pildilugu, siis tasuks pildistades hoolitseda selle eest, et leiduks nii detaile, keskplaani kui üldisi kaadreid. Kompositsiooni teemas oli juttu kuldlõikest, mille olemuse avamisega ma toime ei tule, kuid praktikas on mu meelest piisav ka teadmine, et selline asi on olemas. Fotograafias kasutatakse laialdaselt kuldlõike printsiibist tuletatud kolmandiku reeglit, mis lihtsustatult soovitab mitte paigutada foto peamist objekti/subjekti pildi keskele, vaid kuhugi kolmandiku peale. Pildi komponeerimisel on abiks ka geomeetriliste kujundite, korduste ja mustrite tähelepanemine. Lisaks sai mainitud, et diagonaalid tekitavad liikumise muljet ning et staatilisel kompositsioonil ei ole iseenesest ju ka midagi viga, kui see on taotluslik. DSC_7667_WEB_katrin_press_DSC2721-2013-07-03 Kaevandi-KatrinPress_WEB _DSC6857 copy_WEB_Katrin_press Lühidalt puudutasin pildi tekitamise peamisi muutujaid: ava, säri ja ISO. Rääkisime "õigest" säritusest: millistel juhtudel seda on tarvis. Näiteks pildipaar, mis on tehtud mõnekümnesekundise vahega, kaameras erinevalt säritades ja pisut muutes kaamera nurka (valgusallika suhtes). _DSC7099 copy_WEB_katrin_press Ava puhul tuli jutuks teravussügavus - kuidas ava kinni või lahti keeramine pilti muudab ja kuidas lahtist ava kasutades objekti taustast eraldada. _DSC8584-Edit copy_WEB_katrin_press Et head näited said otsa, leiab ülejäänud märksõnad slaididest.

Tänan kõiki koolitusel osalejaid ja ka teisi, kes viitsisid selle postituse läbi lugeda!

Fotograaf Katrin Press | Harilik Pliiats | Fotolavastus | Pulmafotograaf | Toidufoto